Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ametnikeriik on igikestev

    Me kõik kirume ametnikke ja nende esindatavat bürokraatiat. Seda teevad ka ametnikud ise, kui nad on värskelt kokku puutunud oma liigikaaslasega mõnest konkureerivast riigiametist ja avastanud nördimusega, et nende asjaajamised põrkuvad sealse ametniku professionaalse vastuseisu ja usaldamatuse vastu. Möödunud nädalal saatsid mitmed maksumaksjaid esindavad liidud valitsusele ja riigikogu fraktsioonidele pöördumise, kus ametnikeriigi vohamist paluti piirata.
    Pöördumise autorid kinnitavad, et Eestis on ametnikke juba kakskümmend protsenti töövõimelisest rahvastikust. Ühiskonnale on see väga koormav, kuna tüüpiline kantseleiametnik ei tooda otseselt mingit uut väärtust. Need ühiskonnakihid, kelle mõistuse- või kätejõuga midagi uut luuakse, peavad teda oma maksudega ülal pidama. Ametnikkonnal, nagu tervel bürokraatialgi, on halb omadus toota juurde üksnes iseennast. Pole veel juhtunud, et ametnikud esitaksid valitsusele ja parlamendile ettepanekuid mingi bürokraatiareegli lihtsustamiseks, paberi- ja närvikulu vähendamiseks. Areng läheb ikka vastupidises suunas, bürokraatia ja bürokraatide hierarhia muutub üha keerukamaks ning ametnike arv aina kasvab.
    Eelnevad ametnike põlvkonnad leiavad aina uusi võimalusi ja põhjendusi suurendamaks oma kolleegide arvu. Ning praeguses Eestis ei saa kantseleiametnikud sugugi kaevata järelkasvu üle. Noori bürokraate tuleb nende ridadesse ühtlase voona. Piisavalt on neid nii välis-, majandus-, justiits- kui rahandusministeeriumis. Põhiveetluseks võimalus riigiametis kiirelt karjääri teha. Napi aastaga jooksupoisist otsuste langetajaks ja riigi raha jagajaks saada. Kantseleiametnikud on oma ridade paisumiseks kindlustanud endale ka riigipoolse haridustellimuse.
    Kantseleiametnikud on olemas ka erasektoris. Vähemalt ühe paberimäärija bürokraadita ei saa läbi ükski firma, pangad on erabürokraatia musternäiteks. Vahe riigi- ja erabürokraatia vahel on aga see, et viimane neist on kontrollitav ja kindlatesse piiridesse seatav. Ükski erafirma ei saa lubada endale ametnikke üle oma vajaduste, sest liigsed kulutused viiksid firma pankrotti. Kui firma vajab oma tegevuse jätkamiseks kokkuhoidu, siis saadakse see sageli firma mittetootliku osa, ehk siis firma ametnike pealt.
    Riigibürokraatiale seab riigieelarve küll mingid piirid, kuid eelarve kui suur ühiskatel muudab riigibürokraatia sammud ja teod maksumaksjatele kontrollimatuks. Viimasel puudub igasugune ülevaade ametnikele kulutatava raha kasutamise kohta. Veelgi segasemaks muudab maksumaksjate jaoks riigiametite ja -asutustega seotud ettevõtlus.
    Riigiamet üürib näiteks väl-ja oma ruume. Kuhu rendist laekuv raha läheb, sellest palju ei kõnelda. On hea, kui ameti töö tõhustamisele. Reeglina investeeritakse ameti rendikroonid sealse juhi uhke kabineti väljaehitamisse ja talle kauni auto ostmisesse.
    Nii näibki, et maksumaksja ei toeta riigiametit mitte selleks, et see paremini töötaks ning meie elu kergemaks muudaks, vaid selleks, et ameti madalama astme ametnikud rahul oleksid. Ameti juhtkond elab juba niigi rendirahast hästi ära.
    Aeg-ajalt röögatavad poliitikud välja mõtte, et ametnikke on liiga palju, vaja neid vähendada. Kantseleiametnike kiht sellest kahju ei saa. Äärmiselt kohanemisvõimelise nähtusena elavad nad üle kõik poliitikamere lainetused ja muutuvad katsumustes ainult tugeva- maks.
    Nii koidab ka Eesti kantseleiametnikele kindlasti helgem päev. Seda hoolimata peaminister Tiit Vähi lubadusest nende arvu oluliselt vähendada, mida on kinnitatud ka IMFile antud lubadustega. Kuid Eesti on varemgi elanud üle mitmeid kampaaniaid. Ametnikeriigi olemus ja ametnike suhtumine oma töösse on jäänud samaks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Lähed paremale, kaotad elu – lähed vasakule, saad surma
Keskpankurite ja poliitiliste otsustajate suusad kipuvad juba enne esimest lund risti minema ning kukkumine ja vigastuste ravi maksab miljardeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Keskpankurite ja poliitiliste otsustajate suusad kipuvad juba enne esimest lund risti minema ning kukkumine ja vigastuste ravi maksab miljardeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kristjan Vanaselja: valitsus – ära maali roosilist pilti, vaid kärbi!
Valitsuse eelarveprojekti aluseks olevad prognoosid on ebarealistlikud, kirjutab ettevõtja, erakonna Parempoolsed aseesimees Kristjan Vanaselja.
Valitsuse eelarveprojekti aluseks olevad prognoosid on ebarealistlikud, kirjutab ettevõtja, erakonna Parempoolsed aseesimees Kristjan Vanaselja.
Noored börsihundid viisid oma raha turule
Äripäeva praktikandid rääkisid oma kogemustest, kuidas iduinvesteeringuga põleda, kuidas nende üllatuseks on Eesti tipp-majanduseksperdid ühe telefonikõne kaugusel ja kuidas nad kavatsevad tulevikus miljonärideks saada.
Äripäeva praktikandid rääkisid oma kogemustest, kuidas iduinvesteeringuga põleda, kuidas nende üllatuseks on Eesti tipp-majanduseksperdid ühe telefonikõne kaugusel ja kuidas nad kavatsevad tulevikus miljonärideks saada.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Suur galerii: Äriplaan 2023 tõi kokku rekordarvu ettevõtlikke inimesi
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Riviani aktsia tõusis tugevate müüginumbrite avaldamise toel järsult

Olulisemad lood

Rahvaloendus: välispäritolu elanike arv kasvas kõikides maakondades
Rahvaloenduse andmeil on kasvanud end eestlaseks pidava välispäritolu rahvastiku osakaal. Sisserändajad on koondunud lisaks Harjumaale ja Ida-Virumaale ka suurematesse linnadesse.
Rahvaloenduse andmeil on kasvanud end eestlaseks pidava välispäritolu rahvastiku osakaal. Sisserändajad on koondunud lisaks Harjumaale ja Ida-Virumaale ka suurematesse linnadesse.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.