Läti ja Leedu vastu tõuseb huvi
Turu-uuringute firma Emor viib kolmes Balti riigis läbi regulaarseid uuringuid. Igal turul on omad turunduslikud barjäärid, millega tuleb arvestada, räägib Emori juhatuse esimees Karin Niinas.
Turunduslikud barjäärid kujunevad tarbimisharjumuste ja riigis praktiseeritava turunduskommunikatsiooni kaudu, lisab ta.
Üks edu tagatisi naaberriikide turgudel on tarbijate tundmine, ütleb Emori suunajuht Aivar Voog. Uurimistulemuste põhjal teeb ta üldistuse, et Leedu tarbijad on oma harjumustelt lähedasemad poolakatele ja sakslastele, Läti tarbija on mõningatelt harjumustelt väga sarnane Venemaa suurlinnade elanikele.
Ostukäitumist mõjutab ka sissetulekute suurus, jätkab Voog. Eestlaste ostuvõime on suurem kui leedulastel ja lätlastel, teab ta. Emori andmetel oli 55 protsendi eestlaste sissetulek ühe pereliikme kohta käesoleva aasta jaanuaris üle 800 krooni. Lätlastest teenis samapalju 46 protsenti küsitletutest ja leedulastest 23 protsenti.
Eesti ettevõtjate tegevust lõunapoolsete naabrite juures raskendab see, et Leedu ja Läti ostjad on truumad oma maa toodangule kui eestlased, räägib Karin Niinas. Väitega, et kodumaine toodang on parema kvaliteediga kui importtooted, nõustus 58 protsenti eestlastest, 65 protsenti lätlastest ja 73 protsenti leedulastest.
Leedus ei ole suhtumine väliskapitali nii soosiv kui Eestis, iseloomustab kehtivaid mitteformaalseid mängureegleid välisministeeriumi Kesk- ja Ida-Euroopa ning SRÜ büroo direktor Tõnis Nirk. Samuti mängivad olulist rolli isiklikud suhted pikaajaliste ärisidemete loomisel, lisab ta. Leedu on korporatiivsem ühiskond kui Eesti, tunnistab Nirk.
Küll suhtuvad leedulased väga positiivselt eestlastesse, julgustab Nirk Eesti ettevõtjaid.
Lätis asuva Eesti saatkonna majandusnõunik Andre Pung tõdeb, et Eestis ja Lätis toimuvad majanduslikud protsessid on sarnased, Lätis leiavad nad aset vaid hiljem.
Lätisse tuleks luua Eesti ärikeskus, kust Eesti ärimehed saaksid vajalikku informatsiooni kohaliku seadusandluse kohta, soovitab ASi Mootorreisid tegevdirektor Hugo Osula. Läti seadusandlus on määramatu, oluline on leida seal usaldusväärne raamatupidaja, selgitab Osula, kelle bussid vuravad üle kolme Balti riigi.
Lätis tuli Mootorreisidel võidelda kohalike transpordiettevõtjate ühisrindega, räägib ta. Leedu transporditurg on aga maksujõuetu, lisab Osula.
Balti riikide vahel peaks aasta lõpuks jõustuma topeltmaksustamise vältimise leping, investeeringute kaitse ja vabakaubanduslepingud nii tööstuskaupade kui põllumajandustoodete osas, samuti vastastikuse juriidilise abi leping.