Praegu ei oska ma selle kohta midagi öelda, kas meil hakatakse koondama või mitte. Kõik koosseisud tuleb üle vaadata sellest vaatepunktist, kas meil üldse on liigseid inimesi.

Minu arust on ministeeriumid olnud kogu aeg pideva tähelepanu all. Küll aga on alati jäänud vaatluse alt välja igasugused ametid ja inspektsioonid, keda võib- olla üldse pole vaja ja kes on ennast teadlikult või teadmatuse tõttu paisutanud nii suureks, et nad ainult loovad bürokraatiat ja millegi muuga ei tegele. Millega tegeleb näiteks kalaamet? Minu arust on riigi kõige suurem probleem eelkõige see, kuidas saada lahti niisugusest tööst, mida turumajanduse tingimustes ei ole enam vaja ise teha.

Rahandusministeerium on just lõpetamas ühe ameti likvideerimist. Maksu- ja tolliametit me loomulikult likvideerida ei kavatse.

Ajakirjanikud võiksid uurida, millega tegelevad meie maavalitsused ja kui palju on neis töötajaid.

Valitsuse otsuse kohaselt esitame me 1. augustiks kava, mis puudutab ametite ja inspektsioonide töö ümberkorraldamist.

Kuivõrd Eesti kavandab liitumist Euroopa Liiduga, siis on teatavad valdkonnad, kus tulenevalt rahvusvahelistest nõuetest peavad olema iseseisvad riiklikud institutsioonid. Näiteks võib siin tuua patendiameti, tarbijakaitseameti ja riigihankeameti. Teiste osas on küsimus selles, et osa funktsioone, mida praegused ametid täidavad, peavad riigile niikuinii jääma.

Kui me võrdleme Eesti riigiaparaati teiste riikide omaga, siis üks küsimus on, milline on riigisektori osa sisemajanduse koguproduktist. Aga teine külg on ikkagi see, et on teatud funktsioonid, mis on kõigil riikidel. Me ei saagi öelda, et meil oleks tuhandeid riigiametnikke üle, keda oleks võimalik lahti lasta.

Paraku on tõsiasi see, et ELiga liitudes ei jää ametnikke mitte vähemaks, vaid pigem nende hulk kasvab.