Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas näete vastuolu kahe nimetatud dokumendi vahel?

    Püüded kehtestada kaitse-tolle ja IMFi memorandum ei käi küll kuidagi kokku. Memorandum ütleb selgelt, et järgmise 13 kuu jooksul tolle ei kehtestata. Loodame, et ka järgmine memorandum tuleb kaitsetollide suhtes samasugune. Samas aga ei saa välistada vaatamata kõigele, mis memorandumis kirjas on, et tollid siiski kehtestatakse. Teoreetiliselt on võimalik ka Leedu variant, kus just kokkuleppimatus kaitsetollide osas viis Leedust ära IMFi ja nende rahad.
    Poliitiliste kompromisside kunst näeb ette, et kui nüüd tollid ei lähe, siis midagi tuleb põllumeestele ju anda, ja sel juhul oleks võimalik rääkida teatud abiprogrammidest või toetustest.
    Kui tollide mittekehtestamise hinnaks on mingite lisarahade leidmine, siis ma arvan, et see hind on väärt maksmist. Sellisel juhul tekivad konkreetsed numbrid ja arusaam, kui palju see põllumajandus meile maksma läheb.
    Vastuolu on olemas. Hea tahtmise juures on aga alati võimalik igasuguseid vastuolusid lahendada. Ega memorandum ei ole nii kohustuslik, et sellest ei võiks mööda minna. Küsimus tekib ainult laenude saamisel. Teine küsimus on, kas tahame säilitada põllumajandustootmise ja kui tahame, siis memorandum siin takistuseks ei saa.
    Oleme esitanud põllumajandusministeeriumile arvutused, kui palju toob see riigile ja meie majandusele kahju, kui me ei kasuta kaitsetolle.
    Ükski poliitiline jõud ei ole eitanud, et põllumajandust oleks vaja aidata. Järelikult tuleb kiiremini kokkuleppele jõuda, kas seda teha tollide, subsiidiiumide kaudu või muud moodi.
    Üldiselt aga püüavad kõik maailma riigid subsideerimisest kõigepealt lahti saada. Toll mõjub konkurentsi soodustavamalt, sest subsiidium ei pruugi alati sattuda efektiivse ja konkurentsivõimelise tootja kätte.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Tallinna Sadam kasvatas reisijate arvu 87%, ent kaubamaht vähenes
Tänavu III kvartalis läbis Tallinna Sadama sadamaid 2,5 miljonit reisijat ja 4,4 miljonit tonni kaupa. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas reisijate arv 87% ehk 1,2 miljoni reisija võrra, samas kaubamaht vähenes 33%.
Tänavu III kvartalis läbis Tallinna Sadama sadamaid 2,5 miljonit reisijat ja 4,4 miljonit tonni kaupa. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas reisijate arv 87% ehk 1,2 miljoni reisija võrra, samas kaubamaht vähenes 33%.
Aleksei Šiškin: Nord Stream 2 hävitas eestlaste hõimurahva asuala
Sel nädalal sai selgeks, et Nord Streami projekti ajaloole pandi rasvane punkt. Sabotaaži tulemusena löödi gaasitorud rivist välja ja kõige järgi otsustades pole neid võimalik taastada. Delovõje Vedomosti ajakirjanik Aleksei Šiškin kirjutab gaasitorude ebaselgest ja traagilisest rollist eestlaste hõimurahva vadjalaste ajaloos.
Sel nädalal sai selgeks, et Nord Streami projekti ajaloole pandi rasvane punkt. Sabotaaži tulemusena löödi gaasitorud rivist välja ja kõige järgi otsustades pole neid võimalik taastada. Delovõje Vedomosti ajakirjanik Aleksei Šiškin kirjutab gaasitorude ebaselgest ja traagilisest rollist eestlaste hõimurahva vadjalaste ajaloos.
Tallinna Sadam kasvatas reisijate arvu 87%, ent kaubamaht vähenes
Tänavu III kvartalis läbis Tallinna Sadama sadamaid 2,5 miljonit reisijat ja 4,4 miljonit tonni kaupa. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas reisijate arv 87% ehk 1,2 miljoni reisija võrra, samas kaubamaht vähenes 33%.
Tänavu III kvartalis läbis Tallinna Sadama sadamaid 2,5 miljonit reisijat ja 4,4 miljonit tonni kaupa. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas reisijate arv 87% ehk 1,2 miljoni reisija võrra, samas kaubamaht vähenes 33%.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Suur galerii: Äriplaan 2023 tõi kokku rekordarvu ettevõtlikke inimesi
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Eestil tuleb võlakirjade eest tasuda 4% intressi
Valitsuse kümneaastaste võlakirjade emissioonil laenati kokku 1 miljard eurot 4% intressiga, teatas valitsus. Võlakirjad noteeritakse Dublini börsil.
Valitsuse kümneaastaste võlakirjade emissioonil laenati kokku 1 miljard eurot 4% intressiga, teatas valitsus. Võlakirjad noteeritakse Dublini börsil.

Olulisemad lood

Ossipenko ja trobikond ametnikke peeti korruptsioonikahtlusega kinni
Politseinikud pidasid Ida-Virumaal kinni kohaliku ettevõtja ning mitu Kohtla-Järve volikogu liiget ja munitsipaalametnikku, keda kahtlustatakse altkäemaksu andmises ja võtmises ning mõjuvõimuga kauplemises.
Politseinikud pidasid Ida-Virumaal kinni kohaliku ettevõtja ning mitu Kohtla-Järve volikogu liiget ja munitsipaalametnikku, keda kahtlustatakse altkäemaksu andmises ja võtmises ning mõjuvõimuga kauplemises.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.