Püüded kehtestada kaitse-tolle ja IMFi memorandum ei käi küll kuidagi kokku. Memorandum ütleb selgelt, et järgmise 13 kuu jooksul tolle ei kehtestata. Loodame, et ka järgmine memorandum tuleb kaitsetollide suhtes samasugune. Samas aga ei saa välistada vaatamata kõigele, mis memorandumis kirjas on, et tollid siiski kehtestatakse. Teoreetiliselt on võimalik ka Leedu variant, kus just kokkuleppimatus kaitsetollide osas viis Leedust ära IMFi ja nende rahad.

Poliitiliste kompromisside kunst näeb ette, et kui nüüd tollid ei lähe, siis midagi tuleb põllumeestele ju anda, ja sel juhul oleks võimalik rääkida teatud abiprogrammidest või toetustest.

Kui tollide mittekehtestamise hinnaks on mingite lisarahade leidmine, siis ma arvan, et see hind on väärt maksmist. Sellisel juhul tekivad konkreetsed numbrid ja arusaam, kui palju see põllumajandus meile maksma läheb.

Vastuolu on olemas. Hea tahtmise juures on aga alati võimalik igasuguseid vastuolusid lahendada. Ega memorandum ei ole nii kohustuslik, et sellest ei võiks mööda minna. Küsimus tekib ainult laenude saamisel. Teine küsimus on, kas tahame säilitada põllumajandustootmise ja kui tahame, siis memorandum siin takistuseks ei saa.

Oleme esitanud põllumajandusministeeriumile arvutused, kui palju toob see riigile ja meie majandusele kahju, kui me ei kasuta kaitsetolle.

Ükski poliitiline jõud ei ole eitanud, et põllumajandust oleks vaja aidata. Järelikult tuleb kiiremini kokkuleppele jõuda, kas seda teha tollide, subsiidiiumide kaudu või muud moodi.

Üldiselt aga püüavad kõik maailma riigid subsideerimisest kõigepealt lahti saada. Toll mõjub konkurentsi soodustavamalt, sest subsiidium ei pruugi alati sattuda efektiivse ja konkurentsivõimelise tootja kätte.