14. august 1996
Jaga lugu:

Jaama ostmisel tuleb mõelda tulevikule

Välisliinide jaotamine siseliinide vahel on telefonikeskjaama põhiülesanne ja kui ta seda ei suuda töökindlalt teha, siis ei ole tegemist hea ostuga. Tavaliselt suudab üks keskjaam jaotada nelja kuni kaheksat välisliini ja kolmekümmet kuni sadat siseliini. Loomulikult on keskusi, mis suudavad enama arvu liinidega hakkama saada, aga enamasti on need laiendusvõimaluste juurde kuuluvad omadused.

Välisliinina on võimalik kasutada nii analoog- kui digitaalliini. Liini valimiseks tuleb ette võtta ainult kood. Edasi jaotatakse igale kasutajale oma abonent. Sellest järgmine samm on gruppide loomine. Nendeks võivad olla osakonnad, ruumid, välisliinid. Tavaks on tekitada ka nii-öelda privaatrühm. Privaatrühma abonentidel on välisliinide saamisel kõrgem prioriteet kui üldrühmal. Sellisel juhul toimub välisliinide jaotus järgmiselt. Üldrühma abonendid võivad kasutada üldrühma liine ja kui liin on kinni, siis jäävad nad ootama, kuni see vabaneb. Privaatrühma abonendid saavad kasutada oma välisliine ja kui nendel on liin kinni, siis võetakse automaatselt kasutusele esimene vaba üldrühma välisliin. Sellisel viisil tagatakse privaatrühma abonentidele parem ligipääs välisliinidele.

Välisliin praagitakse välja juhul, kui välisliini hõivamisel liinivoolu ei teki. Niimoodi suudetakse vältida suuremate ajavahede teket vaba liini otsimisel.

Välisliini töö taastatakse siis, kui keegi helistab sellel numbril sisse või keegi proovib liini selleks ettenähtud koodi abil. Seejärel taastub normaalolukord.

Kui keegi helistab kontorisse, suunatakse kõne selleks määratud abonendile, aga kui see on parasjagu kinni, siis hakkab kõne ringlema mööda kontorit, kuni keegi toru võtab või kuni helistaja kannatus katkeb.

Loomulikult ei rända kõne oma suva järgi, vaid järgib abonentidele määratud kutsunginimekirja.

Juhul, kui välisliinil puudub kutsungigrupp, saab seda liini kasutada vaid väljahelistamiseks. Kui keegi helistabki sellele liinile, siis keskjaam tõstab korraks toru ja paneb selle jälle hargile, katkestades kõne.

Põhiabonent kuuleb märguannet, väljast helistaja ootetooni. Vabade abonentide olemasolul suunatakse kutsung neile.

Juhul, kui keegi ei vasta, suunatakse kõne järgmisele vabale varuabonendile jne. Samas heliseb edasi põhiabonendi telefon.

Jaga lugu:
Hetkel kuum