• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Maailmapangale on tekkinud konkurent

    Varem puudutas arengumaade finantseerimine avaliku sektori raha avalike projektide finantseerimiseks, nüüd on mitmed riigiettevõtted erastatud ning üha enam riike finantseerib suurprojekte erasektori rahaga. Ka maailmapangal on rahvusvahelise finantskorporatsiooni (IFC) näol oma erasektori pank, kuid selle roll peab muutuma.
    Omal ajal arengumaade ainsaks investeerimispangaks olnud IFC on oma monopoli kaotanud. Ettevõtted laenavad kapitaliturgudelt ise ning seal, kuhu varem söandas minna üksnes IFC, tunglevad nüüd erapankurid. Maailmapanga eesmärk on erasektorit edendada, mitte aga sellega võistelda.
    Maailmapangal on kolm haru:
    * pank ise, mis laenab üksnes tingimusel, et laenul on valitsuse garantii. Kaks kolmandikku laenudest on turuintressiga, ülejäänud on rahvusvahelise arenguabi assotsiatsiooni (IDA) vahendusel vaesematele riikidele antavad sooduslaenud;
    * IFC, mis laenab firmadele või ostab nende aktsiaid, kuid seda ilma riigi garantiita ning koos partneritega erasektorist;
    * multilateraalne investeeringute garanteerimise agentuur (MIGA), mis kindlustab erainvestoreid poliitiliste riskide vastu.
    Seni tegutseti üksteisest sõltumatult. Panga uus juht James Wolfensohn kavatseb olukorda muuta ning töötada erainvesteeringute edendamiseks välja koordineeritud poliitika. Otsitakse viise erainvesteeringute ergutamiseks ilma laenu andmata.
    Üks idee on laiendada MIGA kindlustustegevust, teine väljastada laenude asemel garantiisid.
    Praegu väljastabki pank kahte liiki garantiisid. Üks katab vahe erainvestoritele sobiliku laenutähtaja ning projekti jaoks vajaliku laenupikkuse vahel, teine kindlustab poliitilise ning valuutariski vastu.
    Veelgi raskem on tagada, et raha läheks neile, kes seda vajavad. Praegu neelab lõviosa investeeringutest kümme riiki, sealhulgas Mehhiko, Brasiilia ja Indoneesia, kuhu voolab ka hulgaliselt erakapitali. IFC võiks raha mujal kulutada, investeerida väiksematesse ettevõtetesse ja vaesematesse riikidesse.
    Projekte sõelutaksegi hoolikamalt, hinnates eelkõige kasulikkust arengu aspektist. Pank on läinud uutele turgudele ning avardanud projektide ringi, mida IFC on valmis rahastama.
    Sedamööda, kuidas erasektor arengumaades areneb, on aga üha raskem, riskantsem ning kulukam leida projekte, mida ainult IFC on suuteline finantseerima.
    THE ECONOMIST NEWSPAPER LTD, LONDON 1996
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Anu Ruul: kestliku innovatsiooni võimalikkusest Maal – kümme sammu maailmalõpust eemale
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
USA aktsiaturg: Nasdaq pani langusnädalale punase punkti
Tehnoloogiaaktsiaist pungil Nasdaqi liitindeks lõpetas börsinädala 2,72 protsendise kukkumisega; languses olid ka kõik teised peamised USA börsiindeksid.
Tehnoloogiaaktsiaist pungil Nasdaqi liitindeks lõpetas börsinädala 2,72 protsendise kukkumisega; languses olid ka kõik teised peamised USA börsiindeksid.
Raadiohitid: ühe Eesti panga juhtimisviga ja uus Tuul Tallinna börsil
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Ossinovski vastane ei jäänud kohtu otsusega rahule
Läti ärimees Ilja Gertšikov, kelle Riia esimese astme kohus jättis ilma kosmeetikatootja Dzintars kaubamärgiõigustest, mille kohus määras Oleg Ossinovski ostetud ettevõttele, on otsuse edasi kaevanud, kirjutab Leta.
Läti ärimees Ilja Gertšikov, kelle Riia esimese astme kohus jättis ilma kosmeetikatootja Dzintars kaubamärgiõigustest, mille kohus määras Oleg Ossinovski ostetud ettevõttele, on otsuse edasi kaevanud, kirjutab Leta.