• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Politseiameti kiituseks

    Politseiameti juhtkonna otsustav tegutsemine Saaremaal paugutanud kahe politseikomissari karistamisel on igati kiiduväärt ja peaks kaasa aitama Eesti politsei professionaalsemaks muutumisele. Politseis ei tohi töötada üheteist-kaheteistaastasele koolipoisile omase käitumise ja mõttelaadiga inimesed.
    Ma ei saa kuidagi nõustuda ühes päevalehes ilmunud arvamusega, et kuna kaks noort komissari ei põhjustanud oma lapsetembuga kellelegi füüsilist valu, siis oleks politseiameti juhtkond pidanud nende teguviisi leebemalt suhtuma.
    Arusaam, et teenistusrelvaga hooletult ümber käivaid komissare võib karistada alles pärast seda, kui nende teele saadetud kuul on tapnud mõne süütu inimese, on vale. Tegelikult oleks mõlemat huligaanitsejat pidanud karistama veelgi rangemalt.
    Kahe komissari sobimatust oma ametikohale näitab ka nende reageering karistamisele. Selle asemel et silmi maha lüües politseist lahkuda, hakkavad nad ajakirjanduse vahendusel süüdistama politseiameti peadirektorit Ain Seppikut kellegi mõjuvõimsa tellimustöö täitmises. Oma umbmääraste väidete tõestamiseks ei too nad aga ühtegi fakti.
    Pärast kahte eelmisel aastal toimunud politseiaktsiooni (moonipõllu mahaniitmine ja ajalehe Eesti Ekspress leviku takistamine) kirjutasin, et Eestist võib saada politseiriik ja selle vältimiseks tuleb hakata võitlema politseinike seaduserikkumiste vastu.
    Inimesed, kes seavad oma mõtlematu käitumisega ohtu kaaskodanike elu, hävitavad nende vara või korraldavad öösiti politseijaoskonnas joominguid, ei saa töötada politseis ja nad tuleb pikemalt mõtlemata vallandada. Õnneks suhtub politseinike seaduserikkumistesse taunivalt ka politseiameti juhtkond.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
"Ma ei investeeri aktsiatesse eraisikuna. Kas tahate teada, miks?"
Kui 10 aastat tagasi loodud investeerimiskonto süsteem oli omal ajal oluline samm eraisikuna investeerimise soodustamiseks, siis nüüdseks kannatab see väheste uuenduste all ja muudatused üldises maksukeskkonnas on teinud ettevõtte alt aktsiatesse investeerimise üha atraktiivsemaks.
Kui 10 aastat tagasi loodud investeerimiskonto süsteem oli omal ajal oluline samm eraisikuna investeerimise soodustamiseks, siis nüüdseks kannatab see väheste uuenduste all ja muudatused üldises maksukeskkonnas on teinud ettevõtte alt aktsiatesse investeerimise üha atraktiivsemaks.
Ülevaade Eesti kinnisvara- ja ehitustehnoloogia idufirmadest
Riikliku programmi Startup Estonia andmebaasis oli septembri teises pooles 35 kinnisvara- ja ehitustehnoloogia idufirmat. Suurimat käivet ja enim tööjõumakse maksab neist ettevõte, mis arendab tehisintellekti tarkvara preemiumklassi ärikinnisvarale. Sealjuures lisandus mullu tabelisse viis ja tänavu on lisandunud vaid üks uus firma.
Riikliku programmi Startup Estonia andmebaasis oli septembri teises pooles 35 kinnisvara- ja ehitustehnoloogia idufirmat. Suurimat käivet ja enim tööjõumakse maksab neist ettevõte, mis arendab tehisintellekti tarkvara preemiumklassi ärikinnisvarale. Sealjuures lisandus mullu tabelisse viis ja tänavu on lisandunud vaid üks uus firma.
Raplamaa ettevõtja müüs elutöö: see oli lihtsalt vältimatu samm
Elutööna üles ehitatud ettevõtte müümine võib olla nii tehniliselt kui ka emotsionaalselt keeruline, kuid on ettevõtte arenguks lausa vältimatu, ütles Tõnu Rahula, kes müüs tänavu oma põllumajandusettevõtte Raikküla Farmeri, mida oli vedanud mitukümmend aastat.
Elutööna üles ehitatud ettevõtte müümine võib olla nii tehniliselt kui ka emotsionaalselt keeruline, kuid on ettevõtte arenguks lausa vältimatu, ütles Tõnu Rahula, kes müüs tänavu oma põllumajandusettevõtte Raikküla Farmeri, mida oli vedanud mitukümmend aastat.