Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Buba ründab hoiatamata

    Üllatuse moment on pangale eesmärk omaette. Kui midagi teha ootamatult, on efekt seda suurem.
    Terve kevade ning suve ootasid turud, et Bundesbank alandaks intressimääru, kuid midagi ei juhtunud. Intressimäärade alandamine läinud nädalal on musternäide sellest, kuidas Saksa keskpank turgu osavasti magamise pealt üllatada osakab.
    Optimistlikumad analüütikute hulgas söandasid prognoosida intressimäärade 0,05- kuni 0,10protsendilist alandamist. Enamik aga eeldas, et repomäära ei muudeta, kuna päev varem teatas Saksa konjunktuuriinstituut IFO oma aruandes, et Saksa majandus hakkab seisakust üle saama.
    Ootused väheneseid veelgi, kui Bundesbank teatas, et juhatuse koosolekule pressikonverentsi ei järgne.
    Ning siis Bundesbank ründas, kõigele lisaks veel ootamatult suure intresside alandamisega. Bundespank teatas, et alandab põhilist intressi, repomäära, 0,3 protsendi võrra.
    Sel moel üllatades oli Bundesbanki strateegial oluline efekt. Saksa valuuta nõrgenes, mis on oluline ekspordi toetamiseks. Saksa mark alanes dollari suhtes penni võrra ning kauples läinud nädala reedel kursiga 1,49 dollarit marga suhtes. Lisaks alanesid võlakirjade intressid.
    Madala intressimäära ja nõrgema margaga toetab Bundesbank Saksa majanduse toibumist, lisaks hõlbustab intresside alandamine riigi säästuplaanide teokstegemist.
    Paljud analüütikud on avaldanud arvamust, et Bundesbanki eesmärgiks on ühtlasi hõlbustada Euroopa rahaliidu teokssaamist. Arvatakse, et EMU teokssaamine on niivõrd tähtis, et Saksa keskpank lähtub teistest kaalutlustest kui oma peaeesmärgist, valuuta stabiilsuse tagamisest.
    Intresside alandamine teeb ka teistele pankadele intresside alandamise lihtsamaks, mis lisab hoogu ka nende riikide majandusele. See omakorda võimaldab ELi riikidel oma säästuplaanid teoks teha. Üks tingimus, mis EMUga ühinemiseks tuleb täita, on eelarvedefitsiit, mis ei tohi ületada 3 protsenti SKTst.
    Samas on argumente, mis lubavad Bundesbanki kaalutlustes kahelda. Hea näide on Saksa keskpanga ootamatu käitumine 1992. aasta suvel.
    Tol suvel olid pinged Euroopa valuutavahetuskursi mehhanismis haripunktis. Spekulatsioonid Prantsuse frangiga olid väga suured. Euroopa keskpankadel tuli sooritada mitmeid tugioste, et frank ei satuks väljapoole lubatud piiri +/-- 2,25 protsenti põhikursist.
    Saksa intresside alandamises nähti tookord võimalust ERMi-siseste pingete leevendamiseks. Poliitikute ja turgude surve oli suur, et Bundesbank intresse alandaks.
    Bundesbank rabas kõiki sellega, et hoopis tõstis repomäära 0,75 protsendi võrra, mis viis ERMi kokkuvarisemise äärele.
    Suurbritannia nael ning Itaalia liir pidid septembris ERMist lahkuma. Lisaks kehtestati augustis 1993 valuutade kõikumispiiriks +/--15 protsenti, mis tähendab praktiliselt vabalt liikuvaid valuutasid.
    Repomäära järsk alandamine läinud nädalal lubab eeldada, et alandamiste periood selleks korraks lõpeb. Ei ole eriti tõenäoline, et repomäär 2,75 protsendist oluliselt madalamaks muutuks.
    Esialgu ei oodata ka intresside tõstmist, milleks ei nähta vajadust enne, kui alles järgmise aasta lõpus. Bundesbanki ei või aga iial teada. DI
  • Hetkel kuum
Tõnu Mertsina: turismisektor on kaotanud konkurentsivõimet Eesti on kallim kui Läti ja Lõuna-Euroopa
Üldine hinnatase Eesti turismisektoris on kõrgem mitte ainult Lätist ja Leedust, vaid nüüdseks ka lõunapoolsetest turismimagnetitest Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast ja Portugalist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Üldine hinnatase Eesti turismisektoris on kõrgem mitte ainult Lätist ja Leedust, vaid nüüdseks ka lõunapoolsetest turismimagnetitest Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast ja Portugalist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
LHV lunastab ennetähtaegselt 200 AT1 võlakirja
LHV on otsustanud ennetähtaegselt lunastada 26.06.2019 emiteeritud võlakirjad ning maksta võlakirjaomanikele välja vastavate võlakirjade nimiväärtus, teavitas ettevõte börsiteates.
LHV on otsustanud ennetähtaegselt lunastada 26.06.2019 emiteeritud võlakirjad ning maksta võlakirjaomanikele välja vastavate võlakirjade nimiväärtus, teavitas ettevõte börsiteates.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Potapenko ja Turõgin antakse USA-le välja
Kelmuses süüdistatud krüptoärimehed Sergei Potapenko ja Ivan Turõgin antakse ikkagi Ameerika Ühendriikide võimudele välja, sest riigikohus nende kaebust arutada ei võtnud.
Kelmuses süüdistatud krüptoärimehed Sergei Potapenko ja Ivan Turõgin antakse ikkagi Ameerika Ühendriikide võimudele välja, sest riigikohus nende kaebust arutada ei võtnud.
Keilas algasid 30miljonise ärikeskuse ehitustööd
Kinnisvarafirma ja Harju Elektri suuraktsionär Harju KEK alustas Keila kesklinnas 30miljonise ärikeskuse ehitamist.
Kinnisvarafirma ja Harju Elektri suuraktsionär Harju KEK alustas Keila kesklinnas 30miljonise ärikeskuse ehitamist.