Seadusemuudatus annab hoobi liisimisturule

Käibemaksuseaduse eelmise redaktsiooni alusel oli liisingufirmadel võimalik käibemaksu autode rentimisel riigilt tagasi saada. Uut redaktsiooni võib Hääle sõnul tõlgendada nii, et käibemaksu mahaarvamine ükskõik milliste sõiduautode rendi või müügi korral ei ole enam võimalik.

Käibemaksu tasuvad nii auto maaletooja, rendileandja kui rendilevõtja, aga tagasi seda seadusemuudatuse kohaselt keegi ei saa.

Varem ostis liisingufirma 100 000kroonise auto automüüjalt 118 000 krooni eest ja sai auto arvele võtta 100 000 krooniga, sest 18% käibemaksu sai tagasi nii automüügifirma kui liisingufirma. Tarbijale maksis liisitud auto 118 000 krooni.

Pärast seaduseparandust ostab liisingufirma automüüjalt sama auto 139 200 krooni eest (118 000 krooni + 18%). Edasimüümisel lisandub veel 18% käibemaks. Auto hind tarbijale on 164 300 krooni, seega 46 300 krooni varasemast kõrgem.

Foreks Liisingu projektijuhi Veiko Taevere sõnul muutub kõrgemaks ka igakuine liisinguintress, mida hakatakse arvestama mitte enam 100 000 krooni, vaid 139 200 krooni pealt.

«Auto maksab kahe aasta pärast järgmisele kliendile edasi liisides hoolimata 40% amortisatsioonist 137 200 krooni, rohkem kui eelmise seaduse järgi oleks maksnud uuest peast,» märkis Taevere. Tema sõnul tõstab seaduseparandus kunstlikult auto väärtust ja see ei amortiseeru kunagi nullini.

«Ütlesin ka autofirmadele, et olge natuke pessimistlikumad oma müügiprognooside suhtes sel sügisel,» lisas Taevere.

Amserv Auto ASi juhatuse esimehe Alar Metsoni sõnul on seaduse muutmisega kindlasti oodata läbimüügi vähenemist liisingufirmade kaudu müüdavate autode arvel. «See on julm paratamatus, läheb aega, kuni firmad sellega harjuvad,» märkis ta.

Liisingfirmade liit peab Hääle sõnul rahandusministeeriumiga läbirääkimisi, et lahendada käibemaksu tagasisaamise võimalus rakendusjuhendiga. «Seni pole veel teada, millise seisukoha ministeerium võtab,» sõnas ta.

Vaatamata korduvatele palvetele ei leidnud rahandusministeeriumi käibemaksu talituse juhataja Ain Ulmre ega maksupoliitika osakonna juhataja Andres Hunt eile Äripäevaga kõnelemiseks aega.

«Seadusemuudatus toob kaasa autode laenamise ja liisingufirmad profileeruvad ümber.» lausus Veiko Taevere. Kulusid ja bürokraatiat tuleb tema sõnul juurde, sest auto tuleb arvele võtta registerpandina, tuleb lepingud notariaalselt kinnitada.

Hansa Liisingu pearaamatupidaja Marge Sirge sõnutsi on klientide seas tunnetada umbusaldust, kuna pole teada, kas septembris hakkab kehtima käibemaksuseaduse muudatustega kaasnev rakendusjuhis, milles nähakse ette käibemaksu tagastus.

Ettevõtte seiskohalt on targem jääda äraootavale positsioonile, kinnitas N-Terminaali haldusdirektor Aat Kuum. «Meie uusi liisinglepinguid ei ole sõlminud, ent pole ka põhjust paanikaks,» lisas ta.

Audiitorfirma Coopers & Lybrand partner Ruut Mägi sõnutsi kehtivad sõiduautode soetamisel, s.t kapitalirendiga ostmisel makstud käibemaksu tagastamise piirangud enamikus riikides. «Rahvusvahelise praktika kohaselt liisingufirmad siiski saavad edasimüügi pealt käibemaksu tagasi,» lisab Mägi.

Tema hinnangul ei tohiks autodega seotud käibemaksupiirangud olla ettevõtjatele sedavõrd takistavaks, kui seda hiljuti kehtestatud kord, millega peetakse käibeks ka kaupade mahakandmist.