Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Seadusemuudatus annab hoobi liisimisturule

    Käibemaksuseaduse eelmise redaktsiooni alusel oli liisingufirmadel võimalik käibemaksu autode rentimisel riigilt tagasi saada. Uut redaktsiooni võib Hääle sõnul tõlgendada nii, et käibemaksu mahaarvamine ükskõik milliste sõiduautode rendi või müügi korral ei ole enam võimalik.
    Käibemaksu tasuvad nii auto maaletooja, rendileandja kui rendilevõtja, aga tagasi seda seadusemuudatuse kohaselt keegi ei saa.
    Varem ostis liisingufirma 100 000kroonise auto automüüjalt 118 000 krooni eest ja sai auto arvele võtta 100 000 krooniga, sest 18% käibemaksu sai tagasi nii automüügifirma kui liisingufirma. Tarbijale maksis liisitud auto 118 000 krooni.
    Pärast seaduseparandust ostab liisingufirma automüüjalt sama auto 139 200 krooni eest (118 000 krooni + 18%). Edasimüümisel lisandub veel 18% käibemaks. Auto hind tarbijale on 164 300 krooni, seega 46 300 krooni varasemast kõrgem.
    Foreks Liisingu projektijuhi Veiko Taevere sõnul muutub kõrgemaks ka igakuine liisinguintress, mida hakatakse arvestama mitte enam 100 000 krooni, vaid 139 200 krooni pealt.
    «Auto maksab kahe aasta pärast järgmisele kliendile edasi liisides hoolimata 40% amortisatsioonist 137 200 krooni, rohkem kui eelmise seaduse järgi oleks maksnud uuest peast,» märkis Taevere. Tema sõnul tõstab seaduseparandus kunstlikult auto väärtust ja see ei amortiseeru kunagi nullini.
    «Ütlesin ka autofirmadele, et olge natuke pessimistlikumad oma müügiprognooside suhtes sel sügisel,» lisas Taevere.
    Amserv Auto ASi juhatuse esimehe Alar Metsoni sõnul on seaduse muutmisega kindlasti oodata läbimüügi vähenemist liisingufirmade kaudu müüdavate autode arvel. «See on julm paratamatus, läheb aega, kuni firmad sellega harjuvad,» märkis ta.
    Liisingfirmade liit peab Hääle sõnul rahandusministeeriumiga läbirääkimisi, et lahendada käibemaksu tagasisaamise võimalus rakendusjuhendiga. «Seni pole veel teada, millise seisukoha ministeerium võtab,» sõnas ta.
    Vaatamata korduvatele palvetele ei leidnud rahandusministeeriumi käibemaksu talituse juhataja Ain Ulmre ega maksupoliitika osakonna juhataja Andres Hunt eile Äripäevaga kõnelemiseks aega.
    «Seadusemuudatus toob kaasa autode laenamise ja liisingufirmad profileeruvad ümber.» lausus Veiko Taevere. Kulusid ja bürokraatiat tuleb tema sõnul juurde, sest auto tuleb arvele võtta registerpandina, tuleb lepingud notariaalselt kinnitada.
    Hansa Liisingu pearaamatupidaja Marge Sirge sõnutsi on klientide seas tunnetada umbusaldust, kuna pole teada, kas septembris hakkab kehtima käibemaksuseaduse muudatustega kaasnev rakendusjuhis, milles nähakse ette käibemaksu tagastus.
    Ettevõtte seiskohalt on targem jääda äraootavale positsioonile, kinnitas N-Terminaali haldusdirektor Aat Kuum. «Meie uusi liisinglepinguid ei ole sõlminud, ent pole ka põhjust paanikaks,» lisas ta.
    Audiitorfirma Coopers & Lybrand partner Ruut Mägi sõnutsi kehtivad sõiduautode soetamisel, s.t kapitalirendiga ostmisel makstud käibemaksu tagastamise piirangud enamikus riikides. «Rahvusvahelise praktika kohaselt liisingufirmad siiski saavad edasimüügi pealt käibemaksu tagasi,» lisab Mägi.
    Tema hinnangul ei tohiks autodega seotud käibemaksupiirangud olla ettevõtjatele sedavõrd takistavaks, kui seda hiljuti kehtestatud kord, millega peetakse käibeks ka kaupade mahakandmist.
  • Hetkel kuum
Mart Võrklaev: Eesti seisab Euroopas väikeettevõtete, mitte Bolti ärihuvide eest
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Nullist tuhandeteni: kuidas investeerida kasumlikult väikeste summadega
Nagu ütleb vanasõna, siis tasa sõuad, kaugele jõuad. Noored investorid, kes oma rahamasinad käima on lükanud, räägivad miks ja kuidas nad väikseid summasid investeerides tuhandeteni on jõudnud.
Nagu ütleb vanasõna, siis tasa sõuad, kaugele jõuad. Noored investorid, kes oma rahamasinad käima on lükanud, räägivad miks ja kuidas nad väikseid summasid investeerides tuhandeteni on jõudnud.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Nädala lood: vahetusid juhid, müüdi ärisid ja mõtted kaitsetööstuse osas Eestis
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid erinevad lood, mis olid juhtimise, äride müügi ja kaitsetööstuse teemadel.
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid erinevad lood, mis olid juhtimise, äride müügi ja kaitsetööstuse teemadel.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Saksamaa töötas välja „rohelise tööstuse“ kontseptsiooni
Saksamaa majandus- ja kliimakaitseministeerium esitles kontseptsiooni, mille eesmärgiks on vähendada süsinikuheidet olulisemates tööstusharudes.
Saksamaa majandus- ja kliimakaitseministeerium esitles kontseptsiooni, mille eesmärgiks on vähendada süsinikuheidet olulisemates tööstusharudes.
Raadiohommikus: puidutööstuse ebakindlus, rahatarkus ja lisaeelarve takerdumine
Nädala viimases hommikuprogrammis arutame riigi lisaeelarve üle, kuuleme seisust puidutööstuses ning räägime keskmisest palgast ja rahatarkusest.
Nädala viimases hommikuprogrammis arutame riigi lisaeelarve üle, kuuleme seisust puidutööstuses ning räägime keskmisest palgast ja rahatarkusest.