Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Merepiiri tüli Balti moodi
Ajaleht Biznes & Baltija refereeris noodi sisu: seoses sellega, et Läti mullu 31. oktoobril määras kindlaks litsentsitava tsooni ega ole aasta jooksul oma seadusevastast tegevust, milleks on lepingu sõlmimine naftakompaniidega Amoco ja Opab, lõpetanud ning kuna Läti seim ei ole siiani reageerinud Leedu nõudmisele peatada kokkuleppe ratifitseerimine, teatab Leedu välisministeerium, et Amoco ja Opabiga sõlmitud kokkuleppe võimalikul ratifitseerimisel puuduvad õiguslikud tagajärjed.
Kuni Läti ja Leedu vahelise merepiiri kindlaksmääramiseni ei kavatse Leedu aktsepteerida tegevust, mis rikub Leedu suveräänseid õigusi uurida, ekspluateerida, kaitsta ning hallata loodusressursse lõunapool piirist, mis on tõmmatud Läti ja Leedu vahelise maismaapiiri punktist Läänemere kaldal, punktini, kus geograafiline paralleel B=56 kraadi 07'35" ristub Läänemeres kolmanda riigi piiriga.
Lisaks läkitas Leedu välisminister Povilas Gilis naftakompaniidele Amoco ja Opab kirja, kus firmadel palutakse seadusevastaselt käitunud riigiga mitte tegemist teha, kuni suhted Leeduga on reguleeritud.
Kirjas öeldakse, et välismaised ettevõtted ei peaks õhutama Läti ametivõime astuma samme, mis on vastuolus rahvusvahelise õiguse ning riikidevaheliste suhete printsiipidega.
Leedu noot eirab elementaarse diplomaatilise viisakuse reegleid. Naaberriigi valitsust süüdistatakse sõnaselgelt seadusevastastes tegudes. Lisaks on Leedu noodis ühepoolselt määratlenud merepiiri seni vaidlusaluses punktis, mis loodeti selgeks rääkida läbirääkimiste käigus. Ka kirja läkitamine välisettevõtetele ei mahu «heanaaberlike suhete» raamidesse.
Lätil on kaks võimalust. Esiteks -- järele anda ning teha Leedust «kolmas» osapool. Sellele näib lootvat ka Leedu, sest küllap eelistavad rahvusvahelised ettevõtted lepingu sõlmida poolega, kes saavutas diplomaatilise võidu. Amoco ongi juba teinud ettepaneku Butinge naftaterminaali aktsiate omandamiseks.
Teine võimalus on kaasata probleemi lahendamisse rahvusvaheline arbiter.
Eile kohtusid Läti ja Leedu peaminister, et pikaleveninud merepiiri küsimusele peaministrite tasandil lahendust leida. Läti peaminister Andris Shkele teatas enne kohtumist reporteritele, et loodab tüli lahendada poliitilise otsuse vastuvõtmisega, nii nagu see toimus piirikonflikti lahendamisel Eestiga. B&B