Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Poola Weimari kolmnurga mõjuväljas
Pidanud eelmise nädala lõpul kõne Poola parlamendis, ütles president Jacques Chirac, et Prantsusmaa toetab «oma Ida-Euroopa sõsarmaa» saamist ELi liikmeks aastal 2000 ning Poola ja NATO läbirääkimiste algust tuleval aastal. «1997. aastal algab Poola NATO liikmeks saamise pöördumatu protsess. Loodan, et need läbirääkimised viiakse kiiresti lõpule,» sõnas Prantsuse president.
Chiraci mõtteavaldustest on näha, et Prantsusmaa seisukoht ELi laienemise alal on tunduvalt lähenenud Saksamaa omale. Teatavasti ütles Saksamaa kantsler Helmut Kohl mullu juulis Varssavit külastades esmakordselt avalikult välja, et Poolast peab saama Euroopa Liidu liige aastal 2000.
Just enne Chiraci kõnet Poola parlamendis pidas Kohl 20minutilise telefonikõne Poola presidendi Aleksander Kwasniewskiga, arutades Weimari kolmnurga tippkohtumise korraldamist tuleva aasta algul Varssavis.
President Chirac väljendas lootust, et nii Poola kui teised NATO liikmeks pürgivad riigid on esindatud NATO järgmise aasta tippkohtumisel. «Meie kohus, meie enda huvid ja meie sõprus nõuavad, et teist saaksid NATO liikmed järgmise paari aasta jooksul. Poolast saab Prantsusmaa loomulik liitlane idas.»
Brüssel ei jaga Prantsusmaa ja Saksa juhi optimismi Euroopa Liidu kiire laienemise suhtes. ELi ametliku seisukoha järgi algavad ELi ja Kesk-Euroopa riikide läbirääkimised kuus kuud pärast valitsustevahelise konverentsi lõppu. Euroopa komisjoni volinik Hans van den Broek on korduvalt kinnitanud, et uute liikmete vastuvõtt on võimalik kõige varem aastal 2002.
Kui arvestada, et läbirääkimised algavad 1997. a teisel poolel ning kestavad vähemalt 2--3 aastat ja ratifitseerimine veel 18 kuud, siis näib Kohli ja Chiraci avaldus ülioptimistlik.
Ent samas on selge, et küllaldase poliitilise tahte korral on võimalik ELi laiendamist kiirendada. Kui Saksa kantsler ja Prantsusmaa president väljendavad avalikult toetust protsessi kiirendamisele, siis annavad nad sellega vihje, kui suurt poliitilist ja majanduslikku hinda on nad valmis maksma. FT