• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Poola Weimari kolmnurga mõjuväljas

    Pidanud eelmise nädala lõpul kõne Poola parlamendis, ütles president Jacques Chirac, et Prantsusmaa toetab «oma Ida-Euroopa sõsarmaa» saamist ELi liikmeks aastal 2000 ning Poola ja NATO läbirääkimiste algust tuleval aastal. «1997. aastal algab Poola NATO liikmeks saamise pöördumatu protsess. Loodan, et need läbirääkimised viiakse kiiresti lõpule,» sõnas Prantsuse president.
    Chiraci mõtteavaldustest on näha, et Prantsusmaa seisukoht ELi laienemise alal on tunduvalt lähenenud Saksamaa omale. Teatavasti ütles Saksamaa kantsler Helmut Kohl mullu juulis Varssavit külastades esmakordselt avalikult välja, et Poolast peab saama Euroopa Liidu liige aastal 2000.
    Just enne Chiraci kõnet Poola parlamendis pidas Kohl 20minutilise telefonikõne Poola presidendi Aleksander Kwasniewskiga, arutades Weimari kolmnurga tippkohtumise korraldamist tuleva aasta algul Varssavis.
    President Chirac väljendas lootust, et nii Poola kui teised NATO liikmeks pürgivad riigid on esindatud NATO järgmise aasta tippkohtumisel. «Meie kohus, meie enda huvid ja meie sõprus nõuavad, et teist saaksid NATO liikmed järgmise paari aasta jooksul. Poolast saab Prantsusmaa loomulik liitlane idas.»
    Brüssel ei jaga Prantsusmaa ja Saksa juhi optimismi Euroopa Liidu kiire laienemise suhtes. ELi ametliku seisukoha järgi algavad ELi ja Kesk-Euroopa riikide läbirääkimised kuus kuud pärast valitsustevahelise konverentsi lõppu. Euroopa komisjoni volinik Hans van den Broek on korduvalt kinnitanud, et uute liikmete vastuvõtt on võimalik kõige varem aastal 2002.
    Kui arvestada, et läbirääkimised algavad 1997. a teisel poolel ning kestavad vähemalt 2--3 aastat ja ratifitseerimine veel 18 kuud, siis näib Kohli ja Chiraci avaldus ülioptimistlik.
    Ent samas on selge, et küllaldase poliitilise tahte korral on võimalik ELi laiendamist kiirendada. Kui Saksa kantsler ja Prantsusmaa president väljendavad avalikult toetust protsessi kiirendamisele, siis annavad nad sellega vihje, kui suurt poliitilist ja majanduslikku hinda on nad valmis maksma. FT
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Peep Siitam: palvetamine ja filosofeerimine talutavat elektri hinda ei too
Tänasest soodsamat elektrienergiat võimaldavate justnimelt Eestis asuvate tootmisseadmete rajamist on takistanud eelkõige pime usk elektrituru viljastavasse mõjusse, kirjutab osaühingu Energiasalv Pakri juht Peep Siitam oma LinkedIni lehel.
Tänasest soodsamat elektrienergiat võimaldavate justnimelt Eestis asuvate tootmisseadmete rajamist on takistanud eelkõige pime usk elektrituru viljastavasse mõjusse, kirjutab osaühingu Energiasalv Pakri juht Peep Siitam oma LinkedIni lehel.
USA ametivõimud hakkasid uurima Alibaba pilveäri
USA presidendi Joe Bideni administratsioon on otsustanud uurida e-kaubandusgigandi Alibaba pilveteenuseid, et saada aru, kas need ohustavad Ühendriikide julgeolekut, ütlesid asjaga kursis olevad inimesed.
USA presidendi Joe Bideni administratsioon on otsustanud uurida e-kaubandusgigandi Alibaba pilveteenuseid, et saada aru, kas need ohustavad Ühendriikide julgeolekut, ütlesid asjaga kursis olevad inimesed.
Venemaa firma tellib hiigeljäälõhkuja Soomest Vene omanikega laevatehaselt
Helsinki Shipyard sai Venemaa firmalt tellimuse ehitada uus jäämurdja, mis on suurim diisel-elektri-jäälõhkuja, mis Soomes kunagi ehitatud, kirjutab Helsingin Sanomat.
Helsinki Shipyard sai Venemaa firmalt tellimuse ehitada uus jäämurdja, mis on suurim diisel-elektri-jäälõhkuja, mis Soomes kunagi ehitatud, kirjutab Helsingin Sanomat.
Venemaa gaasijuhe kuumutab Saksamaa koalitsiooni lõhenemist
Venemaalt Saksamaale kulgev gaasijuhe Nord Stream 2 on juba löönud kiilu Saksamaa ja USA vahele ja külvanud lahkarvamusi Euroopas. Nüüd, mil kasvab hirm, et Venemaa ründab Ukrainat, on sellest saanud tüliõun ka Saksamaa valitsuse sees, kirjutab Financial Times.
Venemaalt Saksamaale kulgev gaasijuhe Nord Stream 2 on juba löönud kiilu Saksamaa ja USA vahele ja külvanud lahkarvamusi Euroopas. Nüüd, mil kasvab hirm, et Venemaa ründab Ukrainat, on sellest saanud tüliõun ka Saksamaa valitsuse sees, kirjutab Financial Times.