Statistikat igale maitsele

Näib, et tänases Eestis kehtib ka viies võim seadusandliku, täidesaatva, kohtuvõimu ja ajakirjanduse kõrval. See on statistika. Valitsuse ja keskpanga kasutuses on igal juhul väga erinevad statistikaallikad. Peaminister Tiit Vähi kinnitab, et majanduskasv on kiirenenud, välisinvesteeringud suurenenud ja väliskaubanduse käive kasvanud.

Eesti Panga president Vahur Kraft väidab, et majanduskasv aeglustub, väliskaubanduse defitsiit suureneb ja välismaiste otseinvesteeringute hulk kahaneb. Ta leiab, et makromajanduse kasvu pidurdumise tõttu kannatab panganduse areng ning välisinvestorid hakkavad Eestist eemale hoidma. Kraft on mures sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasvu märgatava aeglustumise pärast selle aasta alguses ning prognoosib aastaseks kasvuks 1--2% seniennustatud 3--4% asemel. Ega need arvud Eestile hiigelrikkust just ei ennusta, kuid Kraftil puudub siiski hädakella löömiseks konkreetne põhjendus.

Kui vaadata statistikaameti arve, mida Eesti Pank ilmselt ei tunnista, ei ole Eesti tulevikuperspektiivid nii pessimistlikud. Statistikaameti näitajad osutavad sellele, et jaanuaris-märtsis tabas SKP koostisosadest kõige suurem langus möödunud aasta sama ajaga võrreldes transporti, laomajandust ja sidet. Kui meenutada sellel ajal Eestis kärkinud talvepakast, siis ei ole imestamiseks mingit põhjust. Talvel olid Eesti sadamad kinni külmunud ning terve Eesti eksport takerdunud. Isegi harjumatult külm talv võib siinse elurütmi segi lüüa.

Talv tõi kaasa ka tagasimineku põllumajanduses, jahinduses, metsamajanduses ja kalanduses. Soojemate aegade saabudes ja mereliikluse normaliseerudes on Eesti eksportööride majandusnäitajad hakanud tasahilju ülespoole rühkima.

Töötleva tööstuse languse võib panna pankrotistunud lihakombinaatide ja tubakatööstuse ning raskustes vaevleva alkoholitootmise arvele. Samas on tagasiminek nähtav vaid mõnes tööstusharus. Eesti tekstiili-, puidu-, paberi- ja mööblitööstusel on selle aasta seitsme esimese kuu jooksul hästi läinud. Tööstus on samal perioodil mullusega võrreldes mahajäämuse tasa teinud ja edasine kasvutendents on olemas.

Kõik muud SKP koostisosad on möödunud aasta esimese kolme kuuga võrreldes tõusnud, kusjuures kasv panganduses ja kindlustuses küünib kaheksa protsendini. Miski ei viita nende puhul makromajanduslike näitajate pärssivale mõjule.

Oma eelkäija Siim Kallasega võrreldes on Kraft siiamaani pressiga suhtlemisel üsnagi tagasihoidlik, isegi sõnakehv olnud. Seda üllatavamad on tema sensatsioonilised sõnavõtud nüüd, mil neid annab liigagi hästi siduda lähenevate presidendi- ja kohalike valimistega. Paralleele otsides meenub 1995. aasta kevad ja närviline sebimine enne riigikogu valimisi. Siis käidi muu hulgas välja mõte, et Eesti krooni tuleks devalveerida. Kallas eitas taolisi kavatsusi siis kategooriliselt. Krafti esinemine mõjub aga lausa devalveerimiseelse õhkkonna ettevalmistusena.

Teine seletus Krafti aktiivsusele on, et aatekaaslased ja sõbrad reformierakonnast soovisid kasutada teda valimiste eel salarelvana koonderakonna vastu. Vähi autoriteedile võib Kraft anda tõhusa hoobi. Kui koer siia on maetud, jääb vaid imestada, et reformierakond, kelle edu on senini suuresti Eesti majandusarengu ülistamisele tuginenud, tooli oma istumise alt ise ära tõmbab.