Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Jürgensoni aktsiaost kahtluse all

    Telgmaa märkis, et Jürgenson on saanud tema osalemisel loodud ASi Eesti Gaas aktsiate omandamise teel olulist isiklikku kasu.
    Riigikontroll kontrollis eelmise aasta lõpul riigivara säilimist ASi Eesti Gaas moodustamisel ja aktsiakapitali laiendamisel. Riigikontroll fikseeris kontrollmaterjalides, et aktsiaseltsi asutamisel rikuti välisinvesteeringute seadust, mis nägi ette väliskapitali osalusega ettevõttesse mitterahaliste sissemaksetena paigutatud vara hindamist maailmaturu hindade alusel. Tegelikult paigutati vara aktsiakapitali, lähtudes tema bilansilisest väärtusest.
    Kogu ASi Eesti Gaas mitterahaliseks sissemakseks, mille hulka kuulus gaasijaotusvõrk koos kõrgsurve magistraaltorustikega, arvestati aktsiakapitalis vaid 15,3 mln kr. Muu vara hulgas olid administratiivhooned, sh peahoone Tallinnas Liivalaia tänaval, mis oli arvel vaid 241 000 kr eest.
    Hindrek Meri sõnul ei järgitud aktsiakapitali laiendamisel erastamisseaduses sätestatud korda. «Seda korda eirates toimus ka aktsiate avalik müük eraisikuile,» lisas Meri.
    Aktsiaid müüdi nominaalhinnaga 1000 krooni Eesti Gaasi juhtkonnale, majandusministeeriumi töötajatele, Venemaa ettevõtte Lentransgas juhtkonnale jt. 20 aktsiat omandas tollane majandusminister Toivo Jürgenson.
    Omakapitali väärtust arvestades oli Hindrek Meri sõnul ühe aktsia tegelik väärtus enam kui 5000 kr. «Jürgenson oli teadlik aktsiate tegelikust väärtusest,» väitis riigikontrolli peakontrolör.
    Eesti Gaasi juhatus oli 19. novembril 1993 otsustanud kehtestada välisinvesteerijatele müüdavate aktsiate alghinnaks 8000 krooni. «Tegelikult ostsid mõned juriidilised isikud aktsiaid ka 11 000 krooni eest,» lausus Meri. «Seega järeldub, et aktsiaid omandanud eraisikud said ostuga olulist kasu.»
    Eesti Gaasi ökonoomikadirektori Vaike Pällo sõnul oli firma vara bilansiline väärtus tõepoolest väiksem turuhinnast, kuid firma majandustulemused olid väga halvad. Tema sõnul müüdi enamik Eesti Gaasi aktsiaid nominaalhinnaga, üksikutel juhtudel kuni 1010 krooni eest.
    «Kui Toivo Jürgenson Eesti Gaasi juhatuse liikmena otsustas aktsiaid osta, ei näe ma selles halba, meil ei olnud siis veel avaliku teenistuse seadust,» väitis Pällo.
    Riigikontroll hindas Toivo Jürgensoni tegevust ebaeetiliseks ja tegi talle ettepaneku temale kuuluvad aktsiad võõrandada aktsiate ostuhinna eest.
    Jürgenson tunnistas, et Eesti Gaasi aktsiad on tal alles, kuid need on antud advokaadikontori haldusse. «Jumal tänatud, et ma ei ostnud Tallinna kaubamaja aktsiaid, nende väärtus on ju ka tõusnud,» lausus Jürgenson ja kinnitas, et tavaliselt tuleb tema aktsiaost riigikogu päevakorda iga kahe aasta tagant.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.