Jürgensoni aktsiaost kahtluse all

Telgmaa märkis, et Jürgenson on saanud tema osalemisel loodud ASi Eesti Gaas aktsiate omandamise teel olulist isiklikku kasu.

Riigikontroll kontrollis eelmise aasta lõpul riigivara säilimist ASi Eesti Gaas moodustamisel ja aktsiakapitali laiendamisel. Riigikontroll fikseeris kontrollmaterjalides, et aktsiaseltsi asutamisel rikuti välisinvesteeringute seadust, mis nägi ette väliskapitali osalusega ettevõttesse mitterahaliste sissemaksetena paigutatud vara hindamist maailmaturu hindade alusel. Tegelikult paigutati vara aktsiakapitali, lähtudes tema bilansilisest väärtusest.

Kogu ASi Eesti Gaas mitterahaliseks sissemakseks, mille hulka kuulus gaasijaotusvõrk koos kõrgsurve magistraaltorustikega, arvestati aktsiakapitalis vaid 15,3 mln kr. Muu vara hulgas olid administratiivhooned, sh peahoone Tallinnas Liivalaia tänaval, mis oli arvel vaid 241 000 kr eest.

Hindrek Meri sõnul ei järgitud aktsiakapitali laiendamisel erastamisseaduses sätestatud korda. «Seda korda eirates toimus ka aktsiate avalik müük eraisikuile,» lisas Meri.

Aktsiaid müüdi nominaalhinnaga 1000 krooni Eesti Gaasi juhtkonnale, majandusministeeriumi töötajatele, Venemaa ettevõtte Lentransgas juhtkonnale jt. 20 aktsiat omandas tollane majandusminister Toivo Jürgenson.

Omakapitali väärtust arvestades oli Hindrek Meri sõnul ühe aktsia tegelik väärtus enam kui 5000 kr. «Jürgenson oli teadlik aktsiate tegelikust väärtusest,» väitis riigikontrolli peakontrolör.

Eesti Gaasi juhatus oli 19. novembril 1993 otsustanud kehtestada välisinvesteerijatele müüdavate aktsiate alghinnaks 8000 krooni. «Tegelikult ostsid mõned juriidilised isikud aktsiaid ka 11 000 krooni eest,» lausus Meri. «Seega järeldub, et aktsiaid omandanud eraisikud said ostuga olulist kasu.»

Eesti Gaasi ökonoomikadirektori Vaike Pällo sõnul oli firma vara bilansiline väärtus tõepoolest väiksem turuhinnast, kuid firma majandustulemused olid väga halvad. Tema sõnul müüdi enamik Eesti Gaasi aktsiaid nominaalhinnaga, üksikutel juhtudel kuni 1010 krooni eest.

«Kui Toivo Jürgenson Eesti Gaasi juhatuse liikmena otsustas aktsiaid osta, ei näe ma selles halba, meil ei olnud siis veel avaliku teenistuse seadust,» väitis Pällo.

Riigikontroll hindas Toivo Jürgensoni tegevust ebaeetiliseks ja tegi talle ettepaneku temale kuuluvad aktsiad võõrandada aktsiate ostuhinna eest.

Jürgenson tunnistas, et Eesti Gaasi aktsiad on tal alles, kuid need on antud advokaadikontori haldusse. «Jumal tänatud, et ma ei ostnud Tallinna kaubamaja aktsiaid, nende väärtus on ju ka tõusnud,» lausus Jürgenson ja kinnitas, et tavaliselt tuleb tema aktsiaost riigikogu päevakorda iga kahe aasta tagant.