Kohalikud omavalitsused täidavad riigikassat

Käesoleva kirjutisega soovin juhtida avalikkuse tähelepanu probleemile, mis on seotud kohalike omavalitsuste maksustamisega riigi poolt. Valimiseelne aeg on selleks igati sobiv.

Eesti kiirelt arenevas turumajanduses on tähelepanu pööratud peamiselt eraõiguslikele struktuuridele kui suurimatele tööandjatele ja maksumaksjatele, kes riiki ülal peavad.

Tegelikult kuuluvad juriidiliste isikutena maksumaksjate leeri ka kohalikud omavalitsused. Sooviksin probleemile läheneda kohaliku omavalitsuse mätta otsast.

Näiteks, kui on otsustatud remontida koolimaja ühe miljoni krooni eest, siis tuleb sellest riigile maksta 180 000 krooni.

Eelöeldu viib mõtteni, kas omavalitsustel sellise riikliku maksupoliitika korral tasub investeerida sotsiaal- ja haridusobjektidesse, ehitada tänavaid jm objekte, sest selle eest karistab riik 18protsendilise käibemaksuga.

Täiesti küsitavaks muutub siis laenude võtmine, laen ju võetakse reeglina investeeringuteks sotsiaalobjektidesse. Paraku ka kõik omavalitsuse investeeringud on riik maksustanud.

Lõpetuseks soovitus riigikogulastele -- käibemaksuseadusesse tuleb teha parandus, et kohalikele omavalitsustele kui avalike (loe tasuta) teenuste osutajatele tagastataks käibemaks.

Siinjuures tahan küll märkida, et omavalitsusaparaadi ülalpidamiskulud võiksid olla maksustatud, kuna selles osas oleme lõpptarbijad.

Haridus- ja kultuuriobjektide ehituse ja remondi maksustamine käibemaksuga on aga väär. Nii maksustab riik elanikke varjatult topelt.