18. september 1996 kell 22:00

Kohalikud omavalitsused täidavad riigikassat

Käesoleva kirjutisega soovin juhtida avalikkuse tähelepanu probleemile, mis on seotud kohalike omavalitsuste maksustamisega riigi poolt. Valimiseelne aeg on selleks igati sobiv.

Eesti kiirelt arenevas turumajanduses on tähelepanu pööratud peamiselt eraõiguslikele struktuuridele kui suurimatele tööandjatele ja maksumaksjatele, kes riiki ülal peavad.

Tegelikult kuuluvad juriidiliste isikutena maksumaksjate leeri ka kohalikud omavalitsused. Sooviksin probleemile läheneda kohaliku omavalitsuse mätta otsast.

Kohaliku omavalitsuse, st valla või linna esindusorgani (volikogu) ja täitevorgani (valitsus) kohustus on pakkuda elanikele nende eelnevalt tulumaksuga kinni makstud avalikke teenuseid.

Tööjaotus on selline, et volikogu kui esindusorgan teab, milliseid teenuseid elanikud vajavad, ja valitsuse kui täitevorgani ülesanne on organiseerida teenuste osutamist.

Omavalitsuste esmane kohustus on kindlustada oma territooriumil koolide, lasteaedade, raamatukogude, tervishoiuasutuste jt asutuste tegevus.

Lisaks kohustus hoolitseda tänavate, haljasalade, parkide jt heakorraobjektide eest.

Paraku on riik kogu selle tegevuse maksustanud 18protsendilise käibemaksuga.

Käibemaksuseaduse järgi käibemaksu omavalitsusele ei tagastata. Eesti riigiametnikud loevad omavalitsuse täitevorgani kui tellija teenuse lõpptarbijaks.

Vähe usutav, et kõiki neid sotsiaal-, haridus- ja heakorraobjekte on vaja volikogule või linnavalitsusele, neid vajavad ikka linna või valla elanikud, kes on maksudega selle eest juba maksnud.

Seega kõik, mis linnavalitsus ette võtab, parandamaks elanikele osutatavate teenuste kvaliteeti ja mahtu, saab maksustatud 18protsendilise käibemaksuga.

Näiteks, kui on otsustatud remontida koolimaja ühe miljoni krooni eest, siis tuleb sellest riigile maksta 180 000 krooni.

Eelöeldu viib mõtteni, kas omavalitsustel sellise riikliku maksupoliitika korral tasub investeerida sotsiaal- ja haridusobjektidesse, ehitada tänavaid jm objekte, sest selle eest karistab riik 18protsendilise käibemaksuga.

Täiesti küsitavaks muutub siis laenude võtmine, laen ju võetakse reeglina investeeringuteks sotsiaalobjektidesse. Paraku ka kõik omavalitsuse investeeringud on riik maksustanud.

Lõpetuseks soovitus riigikogulastele -- käibemaksuseadusesse tuleb teha parandus, et kohalikele omavalitsustele kui avalike (loe tasuta) teenuste osutajatele tagastataks käibemaks.

Siinjuures tahan küll märkida, et omavalitsusaparaadi ülalpidamiskulud võiksid olla maksustatud, kuna selles osas oleme lõpptarbijad.

Haridus- ja kultuuriobjektide ehituse ja remondi maksustamine käibemaksuga on aga väär. Nii maksustab riik elanikke varjatult topelt.

Hetkel kuum