• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Stopcredit toob firmade võlad päevavalgele

    Uus infovahetussüsteem Stopcredit pakub kõigile soovijaile ligipääsu firmade jooksvate võlgnevuste ning selle kaudu ka nende majandusliku olukorra, maksuvõimelisuse ning maksestiili kohta. Erinevalt Krediidiinfost ei käsitle Stopcredit firmade maksuvõlgu, vaid kohustusi üksteise ees.
    Andrus Aaslaid möönis, et 2500kroonise liitumistasu eest võivad Stopcreditiga liituda kõik firmad, kel on debitoorseid võlgnevusi. «On kildkond, kes arvete tasumisega viivitab,» ütles ta. «Eestis kipuvad arved võlakirjadeks kujunema.»
    Tavaklient saab tasulisel telefonil helistades teha päringu soovitava firma võlgnevuste kohta ning saab vastuse minuti jooksul. Klient ei saa teada, kellele firma raha võlgneb, küll aga seda, milliste teenuste eest.
    Kui firma X, kelle võlad on infosüsteemi sattunud, soovib ennast siiski objektiivses valguses näidata, siis eeldavad infosüsteemi loojad, et X liitub ka ise Stopcreditiga ning saab omakorda ära näidata, et tema kreditoorne võlgnevus on otseselt tingitud teistest ettevõtetest, kes talle võlgu on.
    Samas tagab Stopcredit informaatoritele anonüümsuse.
    ASi Kalev peadirektor Märt Vooglaid ütles, et teoreetiliselt võib sellise andmebaasi loomine olla hea ning tarvilik idee, kuid ainult juhul, kui on välistatud väärinfo sattumine infosüsteemi. «See info võib saada tõsiseks faktoriks ettevõtte aktsiahinna kujundamisel,» märkis ta.
    Vooglaiu sõnul ulatub Kalevi jooksev kreditoorne võlgnevus, mis on suure ettevõtte puhul täiesti normaalne, mõnel kuul 14 miljoni, mõnel kuul aga 6 miljoni kroonini. Kui keegi hakkab seda infot ära kasutama ning annab sellest avalikkusele valesti teada, võib see tingida aktsiahinna languse väärtpaberiturul. «Sellega võib muuta asjatundmatute investorite suhtumist,» ütles ta.
    Vooglaid lisas, et hetkel AS Kalev Stopcreditiga liitumisest huvitatud ei ole.
    HF Arenduse ASi juhataja Margus Uudam märkis, et aktsiaturul kujundavad hindu suured finantsorganisatsioonid, kes ei tee oma otsuseid pealiskaudsete või ebaselgete faktide põhjal.
    Et andmebaasi ei satuks väärinfot, selgitas Andrus Aaslaid,on valeinfot levitavatele firmadele ette nähtud sanktsioonid.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Abiks investorile: kuidas hinnata iduettevõtet?
Iduettevõtte väärtuse määramisel pole traditsioonilised tulu-, turu- või netovara meetodid sobilikud, eri arengufaasides tuleb kasutada eri lähenemist, kirjutab PwC tehingute nõustamise juhtivkonsultant Kristjan Jalakas.
Iduettevõtte väärtuse määramisel pole traditsioonilised tulu-, turu- või netovara meetodid sobilikud, eri arengufaasides tuleb kasutada eri lähenemist, kirjutab PwC tehingute nõustamise juhtivkonsultant Kristjan Jalakas.
Usinalt aktsiaid müünud ELMO Rendi juht lahkub juhatusest
ELMO Rendi tegevjuhi kohalt ja juhatusest taandub Julia Nekrassova, uueks juhatuse liikmeks saab Allan Leppikson, kes on seni vastutanud ettevõtte sõidukipargi töös hoidmise eest, teatas ettevõte börsiteate vahendusel.
ELMO Rendi tegevjuhi kohalt ja juhatusest taandub Julia Nekrassova, uueks juhatuse liikmeks saab Allan Leppikson, kes on seni vastutanud ettevõtte sõidukipargi töös hoidmise eest, teatas ettevõte börsiteate vahendusel.
Raadiohommikus: superkondensaatorid, tuulegeneraatorid ja lennukihooldaja plaanid
Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis räägib Tesla mängumaale trügiva Skeleton Technologiese ärijuht Ants Vill sellest, kuidas hammustada tükki 60 miljardi euro suurusest turust, millal võiks superkondensaatoreid arendav ettevõte jõuda kasumisse ning kui palju plaanitakse Eestis töötajaid värvata.
Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis räägib Tesla mängumaale trügiva Skeleton Technologiese ärijuht Ants Vill sellest, kuidas hammustada tükki 60 miljardi euro suurusest turust, millal võiks superkondensaatoreid arendav ettevõte jõuda kasumisse ning kui palju plaanitakse Eestis töötajaid värvata.
IMF hoiatab intressimäärade tõusu raskete mõjude eest
Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) juht Kristalina Georgieva rääkis CNN-ile antud intervjuus, et rahapoliitika karmistumisel võivad olla rasked tagajärjed riikidele, kes olid juba enne kriisi suure võlakoorma all.
Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) juht Kristalina Georgieva rääkis CNN-ile antud intervjuus, et rahapoliitika karmistumisel võivad olla rasked tagajärjed riikidele, kes olid juba enne kriisi suure võlakoorma all.