24. september 1996 kell 22:00

Stopcredit toob firmade võlad päevavalgele

Uus infovahetussüsteem Stopcredit pakub kõigile soovijaile ligipääsu firmade jooksvate võlgnevuste ning selle kaudu ka nende majandusliku olukorra, maksuvõimelisuse ning maksestiili kohta. Erinevalt Krediidiinfost ei käsitle Stopcredit firmade maksuvõlgu, vaid kohustusi üksteise ees.

Andrus Aaslaid möönis, et 2500kroonise liitumistasu eest võivad Stopcreditiga liituda kõik firmad, kel on debitoorseid võlgnevusi. «On kildkond, kes arvete tasumisega viivitab,» ütles ta. «Eestis kipuvad arved võlakirjadeks kujunema.»

Tavaklient saab tasulisel telefonil helistades teha päringu soovitava firma võlgnevuste kohta ning saab vastuse minuti jooksul. Klient ei saa teada, kellele firma raha võlgneb, küll aga seda, milliste teenuste eest.

Kui firma X, kelle võlad on infosüsteemi sattunud, soovib ennast siiski objektiivses valguses näidata, siis eeldavad infosüsteemi loojad, et X liitub ka ise Stopcreditiga ning saab omakorda ära näidata, et tema kreditoorne võlgnevus on otseselt tingitud teistest ettevõtetest, kes talle võlgu on.

Samas tagab Stopcredit informaatoritele anonüümsuse.

ASi Kalev peadirektor Märt Vooglaid ütles, et teoreetiliselt võib sellise andmebaasi loomine olla hea ning tarvilik idee, kuid ainult juhul, kui on välistatud väärinfo sattumine infosüsteemi. «See info võib saada tõsiseks faktoriks ettevõtte aktsiahinna kujundamisel,» märkis ta.

Vooglaiu sõnul ulatub Kalevi jooksev kreditoorne võlgnevus, mis on suure ettevõtte puhul täiesti normaalne, mõnel kuul 14 miljoni, mõnel kuul aga 6 miljoni kroonini. Kui keegi hakkab seda infot ära kasutama ning annab sellest avalikkusele valesti teada, võib see tingida aktsiahinna languse väärtpaberiturul. «Sellega võib muuta asjatundmatute investorite suhtumist,» ütles ta.

Vooglaid lisas, et hetkel AS Kalev Stopcreditiga liitumisest huvitatud ei ole.

HF Arenduse ASi juhataja Margus Uudam märkis, et aktsiaturul kujundavad hindu suured finantsorganisatsioonid, kes ei tee oma otsuseid pealiskaudsete või ebaselgete faktide põhjal.

Et andmebaasi ei satuks väärinfot, selgitas Andrus Aaslaid,on valeinfot levitavatele firmadele ette nähtud sanktsioonid.

Hetkel kuum