Tsemenditehase tolmuga lubjati põldusid juba Eesti NSV aegadel, mil tehas andis riikiliku plaani kohaselt põllumeestele igal aastal 100 000 tonni tolmu. Tehase renoveerimise ja rahareformiga seotud segaduste tõttu jäi ettevõtmine aga vahepeal soiku. Praegu põldude happesus suureneb, kuid puudub organisatsioon, mis tagaks põllumeeste varustamise tsemenditehase tolmuga.
ASi Kunda Nordic Tsement ja Jäneda õppe- ja nõuandekeskuse baasil moodustatud initsiatiivgrupp on võtnud plaani anda 1997. aastal põllumeestele 25 000 tonni tolmu. Tehas väljastab tolmu tasuta, põllumeestel tuleb maksta vaid veokulud.
Initsiatiivgrupi juhi Peeter Kuhlbergi sõnul katab tolm taimede mineraalainete vajadused. Jäneda agronoomid ja konsulendid on arvamusel, et tehase tolm on muutunud tunduvalt kvaliteetsemaks kui Eesti NSV ajal.
Parim aeg põldude lupjamiseks on aprilli- ja maikuu, mõnede agronoomide arvates võib lupjamistöid teha ka talvel. Eestis vajavad lupjamist kõige enam lõunapoolsed piirkonnad. Tehasele tekitavad aga suured vahemaad ebameeldivusi, kuna suureneb veokulu. Ühe tonni saja kilomeetri kaugusele vedamine maksab Kuhlbergi sõnul 60 krooni.
Lähiajal kavatsevad tsemenditehas ning Jäneda õppe- ja nõuandekeskus põllumehi ka koolitama hakata, et teadvustada neile taas põldude lupjamise vajalikkust.
Seotud lood
Eesti riigi julgeolek sõltub igaühe panusest ja ka ettevõtetel on oma osa mängida. Tööandjal on võimalik mitmeti kaasa lüüa, näiteks säilitades reservõppekogunemistel osalejate töötasu, pakkudes reservistidele soodustusi, võimaldades vaba aega või kodust töötamise võimalust, kui elukaaslane on õppekogunemisel.
Enimloetud
1
Omanik: “Ei ole kantimine!”
4
Võttis dividendi 25 miljonit
6
Kuidas kollektiivne kujutlusvõime jalgpallis pankrotistus
Hetkel kuum
Omanik: “Ei ole kantimine!”
“Meid on soovinud ära osta paljud ettevõtted”
Kuidas kollektiivne kujutlusvõime jalgpallis pankrotistus
Tagasi Äripäeva esilehele