Valitsus spondeerib eksportööride tegevust

Valitsus on meil kahepalgeline. Veel mõni nädal tagasi kiitles peaminister Tiit Vähi, et tema juhitud valitsus kaotab ära mitu ametit ja koondab tuhatkond ametnikku. Täna hakatakse aga majandusministeeriumi eestvõttel arutama kaubanduse arendamise agentuuri asutamist, mis peab aitama kaasa ekspordi kasvule.

Agentuuri loomise kõrval peab valitsus ekspordi suurendamise üheks esmaseks abinõuks seda, kui eraldab igal aastal riigieelarvest eksportööride toetamiseks kindla rahasumma.

Äripäev jagab maailmapanga ekspertide hinnangut, et selline ekspordi riiklik krediteerimine ei ole piisavalt efektiivne ja ei anna soovitud tulemust. Ekspordi mahtude suurendamine ja uute turgude leidmine on eeskätt kasulik ikkagi ettevõtjale endale ja sellepärast ei ole õige, et ettevõtja ekspordi suurendamiseks tehtud kulutused katab osaliselt riik. Toimetus jagab IMFi Eesti esindaja Basil Zavoico arvamust, et tegelikult võib eksportööride riigipoolne krediteerimine ekspordi suurendamise asemel suurendada hoopis importi.

Järgmise aasta riigieelarvet koostades pidas valitsus vajalikuks toetada eksportööre ekspordi krediteerimise fondi kaudu 10 miljoni krooniga. Peale nimetatud summa on riik nõus toetama ettevõtete osalemist näitustel ja messidel kokku 14 miljoni krooni ulatuses.

Riigieelarves ettenähtud summadele lisaks on Euroopa Liit lubanud anda Eestile eksporditoetusena 30 miljonit krooni. Nimetatud summat tohib kasutada koolitus- ja infoprogrammide finantseerimiseks, kusjuures koolitajad on Euroopa Liidu enese konsultandid. Kuna Euroopa Liidu Eesti ekspordi toetamiseks eraldatav summa läheb tegelikult suures osas tagasi Euroopa Liidu konsultantidele, siis jääb toimetusele arusaamatuks, miks on vaja selle 30 miljoni krooni laialijagamiseks luua kaubanduse arendamise agentuur. Eestis tegutseb juba praegu piisavalt palju organisatsioone, mis võiksid ettevõtjatele ekspordi suurendamisel abiks olla.

Eksporti on kahtlemata vaja soodustada, kuid ühele konkreetsele ettevõttele mõnesaja tuhande krooni maksmise asemel võiks riigi osa piirduda info vahendamisega. Kindlasti peaks riik mõtlema ettevõtluskeskkonna parandamisele, sest see on peale eksportööride kasulik ka kõigile teistele ettevõtjatele.

Kui eksportöörid aga tõesti ei tule ilma riigi abita toime, siis võivad nad mõelda palju tõhusama riikliku abi peale. Äkki soovivad nad uute turgude otsimise ja enda konkurentsivõime tõstmise asemel suunata kõik jõud hoopis krooni devalveerimisele?