Justiitsministeerium seadustega laveerimas

Sepp ütles, et justiitsministeerium soovitas Ericssonile esitatud pakkumiskutses saata hinnapakkumus Tallinna linnakohtusse ostetava telefonijaama ja telefonide kohta ministeeriumisse faksi teel. Riigihangete seaduse paragrahv 20 sätestab aga, et pakkumused peavad olema esitatud kirjalikult ja kinnises pakendis.

Justiitsministeeriumi asekantsler Juhan Parts ei pea süüdistusi tõsiseltvõetavaks. Ta kinnitas, et tegemist oli ministeeriumi tehnilise veaga ja prokuratuuri hankekonkursile paluti pakkumused saata kinnises ümbrikus.

Riigihangete ameti direktori Ülo Sarve kinnitusel ei pruugi faksiga saadetav teave konkureerivate pakkujate ees saladuseks jääda. «Soovitan kõigil ise kinnises ümbrikus pakkumus kohale viia või kasutada kullerposti teenuseid,« lausus ta.

Veiko Sepa sõnul puudub justiitsministeeriumi saadetud kutsel ka teave pakkumuste avamise aja ja koha kohta.

JuhanPartsi kinnitusel kasutas ministeerium hinnakoteeringuga pakkumist, mille puhul seaduse järgi kehtestab pakkumise tingimused ostja ja ta pole kohustatud pakkujate juuresolekul pakkumusi avama.

Justiitsministeerium soovib konkursiga osta nii linnakohtusse ja kui prokuratuuri ühe telefonijaama koos telefonidega.

Veiko Sepa sõnul ulatub linnakohtu hanke maksumus 300 000 kroonini. Prokuratuuri hanke maksumust ei osanud Sepp öelda, kuna konkurss alles kestab ja Ericsson pole oma pakkumust veel esitanud.

Reveko Telekommunikatsioonide ASi müügijuht Rein Mee ütles, et tema teada on linnakohtu hankekonkursi võitnud nende firma. «Seda on mulle justiitsministeeriumist öeldud, aga leping on veel sõlmimata,» lisas ta.

Mee kinnitusel tundus ka Reveko Telekommunikatsioonidele kummaline, et pakkumused tuli saata faksiga, mitte kinnises ümbrikus. «Ma ei loe seda seaduserikkumiseks, inimesed ei olnud ilmselt piisavalt kompetentsed,» ütles Mee.

ASi Siemens tegevdirektor Avo Tihamäe kinnitas, et nende firma pakkumus tuli justiitsministeeriumist avamata tagasi. «Kaaskirjas seisis, et meie pakkumus hilines,» lausus ta.

Rein Mee kinnitusel rikutakse seadust enamike riigihankekonkursside läbiviimisel. «Tihti ei saadeta osalenud firmadele pärast konkursi lõppu infot võitnud pakkumuse kohta,» selgitas ta. «Mitmed riigiametid sõlmivad enne võitjaga lepingu ja teatavad alles pärast seda ülejäänud osalistele, kes võitis.»

«Nii kaob võimalus tulemust vaidlustada, kuna seaduse järgi saab seda teha enne hankelepingu jõustumist,» ütles Mee.