Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Justiitsministeerium seadustega laveerimas

    Sepp ütles, et justiitsministeerium soovitas Ericssonile esitatud pakkumiskutses saata hinnapakkumus Tallinna linnakohtusse ostetava telefonijaama ja telefonide kohta ministeeriumisse faksi teel. Riigihangete seaduse paragrahv 20 sätestab aga, et pakkumused peavad olema esitatud kirjalikult ja kinnises pakendis.
    Justiitsministeeriumi asekantsler Juhan Parts ei pea süüdistusi tõsiseltvõetavaks. Ta kinnitas, et tegemist oli ministeeriumi tehnilise veaga ja prokuratuuri hankekonkursile paluti pakkumused saata kinnises ümbrikus.
    Riigihangete ameti direktori Ülo Sarve kinnitusel ei pruugi faksiga saadetav teave konkureerivate pakkujate ees saladuseks jääda. «Soovitan kõigil ise kinnises ümbrikus pakkumus kohale viia või kasutada kullerposti teenuseid,« lausus ta.
    Veiko Sepa sõnul puudub justiitsministeeriumi saadetud kutsel ka teave pakkumuste avamise aja ja koha kohta.
    JuhanPartsi kinnitusel kasutas ministeerium hinnakoteeringuga pakkumist, mille puhul seaduse järgi kehtestab pakkumise tingimused ostja ja ta pole kohustatud pakkujate juuresolekul pakkumusi avama.
    Justiitsministeerium soovib konkursiga osta nii linnakohtusse ja kui prokuratuuri ühe telefonijaama koos telefonidega.
    Veiko Sepa sõnul ulatub linnakohtu hanke maksumus 300 000 kroonini. Prokuratuuri hanke maksumust ei osanud Sepp öelda, kuna konkurss alles kestab ja Ericsson pole oma pakkumust veel esitanud.
    Reveko Telekommunikatsioonide ASi müügijuht Rein Mee ütles, et tema teada on linnakohtu hankekonkursi võitnud nende firma. «Seda on mulle justiitsministeeriumist öeldud, aga leping on veel sõlmimata,» lisas ta.
    Mee kinnitusel tundus ka Reveko Telekommunikatsioonidele kummaline, et pakkumused tuli saata faksiga, mitte kinnises ümbrikus. «Ma ei loe seda seaduserikkumiseks, inimesed ei olnud ilmselt piisavalt kompetentsed,» ütles Mee.
    ASi Siemens tegevdirektor Avo Tihamäe kinnitas, et nende firma pakkumus tuli justiitsministeeriumist avamata tagasi. «Kaaskirjas seisis, et meie pakkumus hilines,» lausus ta.
    Rein Mee kinnitusel rikutakse seadust enamike riigihankekonkursside läbiviimisel. «Tihti ei saadeta osalenud firmadele pärast konkursi lõppu infot võitnud pakkumuse kohta,» selgitas ta. «Mitmed riigiametid sõlmivad enne võitjaga lepingu ja teatavad alles pärast seda ülejäänud osalistele, kes võitis.»
    «Nii kaob võimalus tulemust vaidlustada, kuna seaduse järgi saab seda teha enne hankelepingu jõustumist,» ütles Mee.
  • Hetkel kuum
Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.