Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Mida arvate riiklike andmebaaside lekkimisest?
Keskhaigekassal keskset andmebaasi veel ei ole. Iga haigekassa peab oma piirkonna baasi eraldi.
Hiljaaegu sattusin lugema ühte ingliskeelset materjali, kust selgus, et Ameerikas on suureks probleemiks asjaolu, et seitsmekümnel protsendil juhtudel lekib info oma firma töötajate mittesanktsioneeritud käitumise tõttu.
See tähendab, et info ei lähe lendu sellepärast, et ta pole paroolide või muu sellisega kaitstud, vaid tänu oma töötajate tegevusele.
Selle probleemiga on arvatavasti seotud ka Eesti juhused. See on võrratult odavam, kui hakata võrkudesse sisse murdma, tehes mingisuguseid keerulisi programme. Mingi parooli lahtimuukimise hind võib olla paarsada tuhat Eesti krooni. Keegi ei taha ju seda kulutada. Lihtsam on võtta üks väikesepalgaline ametnik ja paluda ennast ametnikku ahvatleva tasu eest masina juurde lasta.
Andmebaaside lekkimine on kahtlemata tõsine probleem. Liikluspolitsei büroo ei valda otseselt ühtegi andmebaasi, saame ainult üht-teist kasutada. Võin öelda, et büroost küll andmeid välja ei lähe.
Kui keegi rikub liikluseeskirju, siis konkreetselt näiteks Tallinna liikluspolitsei fikseerib selle ühes arvutivõrgus. Selle aasta lõpuks peaks hakkama tööle arvutivõrk üle kogu Eesti, kuhu kantakse mitte ainult liikluseeskirjade rikkumised, vaid ka teised haldusõigusrikkumised. Kokkuvõttes peaks asi kasvama üleriigiliseks andmebaasiks, kuhu on hõlmatud ka teised ametkonnad, mitte üksi siseministeerium.
Andmebaaside lekkimine on kahetsusväärne. See peaks olema iga inimese isiklik asi, mille eest teda on karistatud. Inimene saab seaduse järgi seadusevastase teo eest karistada ja sellega peaks lugu lõppenud olema, mitte nii, et keegi saab seda veel ära kasutada.