Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vaeslapse andmebaas

    Lehed kuulutavad, et kole asi on juhtunud. Pahatahtlikud inimesed on riiklikud andmebaasid kopeerinud, kokku seadnud ja mustale turule müütamiseks paisanud. Ajalehed on täis ärevaid juhtkirju, artikleid ja uudiseid. Tavalugeja kortsutab kulmu, et paha lugu küll, kui minu aadressi ja telefoninumbri kõik soovijad teada saavad. Veelgi närvilisemad on need, kellel hinge peal seaduserikkumisi, võlgu või kes kardavad oma suurte tulude avalikuks tulekut.
    Samas on paisuval andmebaasiskandaalil ka oma positiivne külg. Ehk hakatakse nüüd riiklike andmebaaside kaitsmisele rohkem tähelepanu pöörama, sest seni pole Eesti riigiasutustele piisanud teadmisest, et riiklikke andmeid kaitsta on rahvusvaheliselt kombeks. Nii naljaks kui see ka pole, aga Eesti riigiametite juhid, näiteks Kalev Järvelill maksuametist, Jüri Pihl kaitsepolitseist või Ants Frosch välisluurest, on elanud teadmises, et võimsatesse andmebaasidesse sissemurdmine, mida on värvikalt kujutatud tuhandetes lääne tehnoloogilistes seiklusfilmides, jääb Eestis tulemata. Jah, CIA, FBI või NASA puhul võib seda ju juhtuda, aga Eesti ametiasutustes mitte iialgi.
    Nüüd on siis pretsedent loodud. Andmeid kopeeritakse, varastatakse, levitatakse ja müüakse ka Eestis. Maarjamaa ei ole oma nimest hoolimata teistest riikidest neitsilikum. Nagu mujalgi maailmas, nii leidub ka siin piisavalt inimesi, kes põnevate andmete müümisest loodavad endale raha teenida. Ning praegu müüvad isegi häbematult odavalt. Mis on viiskümmend tuhat krooni või veidi rohkem selle eest, kui saad oma koduarvuti ekraanile jooksma täpsed, kogu riiki puudutavad numbrid ja faktid.
    Kui taoliste andmebaaside eest küsitaks viie- või kuuekohalisi summasid, võiks rääkida, et äri riski ära tasub, ja seda, kes julge hundina südame rindu võtab ning riigiametile ninanipsu mängib, ootab õnnestumise puhul luksuslik elu. Turu puudumise pärast ei tasuks taolistel «ettevõtjatel» nukrust tunda. Detailse majandusinformatsiooni kättesaamine on Eestis legaalsel teel väga piiratud. Näiteks ettevõtteregistri või krediidiinfo teave on ettevõtluse numbrite osas tihti pinnapealne, st kasutaja ootab enamat.
    Firmade ja ajakirjanduse huvi taoliste piraatandmebaaside vastu on seega igati mõistetav. Sama kehtib ka üksikisikuid puudutava info kohta. Väga huvitav on ju teada, kellel on võlgu, aktsiaid või palju raha.
    Praegu jääb mulje, et andmebaaside koostamise, paljundamise ja müümisega tegelevad kõrgklassi arvutispetsialistide asemel hoopis riigiametite kiratsevad teenistujad, kes põhitöö kõrvalt püüavad millega tahes endale lisaelatist hankida. Info kiire ja suhteliselt odava hinnaga müümine annab tunnistust sellest, et andmebaaside pakkujatel on rahaga kitsikus käes ning nad on rahul, kui saavad vähemalt paarkümmend tuhat kroonigi kätte. Nii võivadki ostjad rõõmustada. Saavad nad ju võileivahinna eest andmed, mida palju kallimalt edasi müüvad.
    Taas jõuame riigi juurde. Seni tugineb isikuandmete ja muu privaatset laadi info kaitsmine Eestis peamiselt põhiseaduse paarile laialivalguvale paragrahvile. Juunis võttis riigikogu küll vastu isikuandmete kaitse seaduse, kuid selle põhjal loodav andmekaitse järelevalveasutus hakkab toimima alles algava aasta 1. jaanuaril. Seni võivad andmebaaside kopeerijad tegutseda rahulikult, sest peale rahatrahvide ei ähvarda neid mitte miski. Seda muidugi juhul, kui politseil õnnestub mõni piraathangeldaja ka kätte saada. Ja ega 1997. aastalgi arvutikurikaelu viimnepäev oota.
  • Hetkel kuum
Mart Võrklaev: Eesti seisab Euroopas väikeettevõtete, mitte Bolti ärihuvide eest
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Nullist tuhandeteni: kuidas investeerida kasumlikult väikeste summadega
Nagu ütleb vanasõna, siis tasa sõuad, kaugele jõuad. Noored investorid, kes oma rahamasinad käima on lükanud, räägivad miks ja kuidas nad väikseid summasid investeerides tuhandeteni on jõudnud.
Nagu ütleb vanasõna, siis tasa sõuad, kaugele jõuad. Noored investorid, kes oma rahamasinad käima on lükanud, räägivad miks ja kuidas nad väikseid summasid investeerides tuhandeteni on jõudnud.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Nädala lood: vahetusid juhid, müüdi ärisid ja mõtted kaitsetööstuse osas Eestis
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid erinevad lood, mis olid juhtimise, äride müügi ja kaitsetööstuse teemadel.
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid erinevad lood, mis olid juhtimise, äride müügi ja kaitsetööstuse teemadel.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Saksamaa töötas välja „rohelise tööstuse“ kontseptsiooni
Saksamaa majandus- ja kliimakaitseministeerium esitles kontseptsiooni, mille eesmärgiks on vähendada süsinikuheidet olulisemates tööstusharudes.
Saksamaa majandus- ja kliimakaitseministeerium esitles kontseptsiooni, mille eesmärgiks on vähendada süsinikuheidet olulisemates tööstusharudes.
Raadiohommikus: puidutööstuse ebakindlus, rahatarkus ja lisaeelarve takerdumine
Nädala viimases hommikuprogrammis arutame riigi lisaeelarve üle, kuuleme seisust puidutööstuses ning räägime keskmisest palgast ja rahatarkusest.
Nädala viimases hommikuprogrammis arutame riigi lisaeelarve üle, kuuleme seisust puidutööstuses ning räägime keskmisest palgast ja rahatarkusest.