• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vaeslapse andmebaas

    Lehed kuulutavad, et kole asi on juhtunud. Pahatahtlikud inimesed on riiklikud andmebaasid kopeerinud, kokku seadnud ja mustale turule müütamiseks paisanud. Ajalehed on täis ärevaid juhtkirju, artikleid ja uudiseid. Tavalugeja kortsutab kulmu, et paha lugu küll, kui minu aadressi ja telefoninumbri kõik soovijad teada saavad. Veelgi närvilisemad on need, kellel hinge peal seaduserikkumisi, võlgu või kes kardavad oma suurte tulude avalikuks tulekut.
    Samas on paisuval andmebaasiskandaalil ka oma positiivne külg. Ehk hakatakse nüüd riiklike andmebaaside kaitsmisele rohkem tähelepanu pöörama, sest seni pole Eesti riigiasutustele piisanud teadmisest, et riiklikke andmeid kaitsta on rahvusvaheliselt kombeks. Nii naljaks kui see ka pole, aga Eesti riigiametite juhid, näiteks Kalev Järvelill maksuametist, Jüri Pihl kaitsepolitseist või Ants Frosch välisluurest, on elanud teadmises, et võimsatesse andmebaasidesse sissemurdmine, mida on värvikalt kujutatud tuhandetes lääne tehnoloogilistes seiklusfilmides, jääb Eestis tulemata. Jah, CIA, FBI või NASA puhul võib seda ju juhtuda, aga Eesti ametiasutustes mitte iialgi.
    Nüüd on siis pretsedent loodud. Andmeid kopeeritakse, varastatakse, levitatakse ja müüakse ka Eestis. Maarjamaa ei ole oma nimest hoolimata teistest riikidest neitsilikum. Nagu mujalgi maailmas, nii leidub ka siin piisavalt inimesi, kes põnevate andmete müümisest loodavad endale raha teenida. Ning praegu müüvad isegi häbematult odavalt. Mis on viiskümmend tuhat krooni või veidi rohkem selle eest, kui saad oma koduarvuti ekraanile jooksma täpsed, kogu riiki puudutavad numbrid ja faktid.
    Kui taoliste andmebaaside eest küsitaks viie- või kuuekohalisi summasid, võiks rääkida, et äri riski ära tasub, ja seda, kes julge hundina südame rindu võtab ning riigiametile ninanipsu mängib, ootab õnnestumise puhul luksuslik elu. Turu puudumise pärast ei tasuks taolistel «ettevõtjatel» nukrust tunda. Detailse majandusinformatsiooni kättesaamine on Eestis legaalsel teel väga piiratud. Näiteks ettevõtteregistri või krediidiinfo teave on ettevõtluse numbrite osas tihti pinnapealne, st kasutaja ootab enamat.
    Firmade ja ajakirjanduse huvi taoliste piraatandmebaaside vastu on seega igati mõistetav. Sama kehtib ka üksikisikuid puudutava info kohta. Väga huvitav on ju teada, kellel on võlgu, aktsiaid või palju raha.
    Praegu jääb mulje, et andmebaaside koostamise, paljundamise ja müümisega tegelevad kõrgklassi arvutispetsialistide asemel hoopis riigiametite kiratsevad teenistujad, kes põhitöö kõrvalt püüavad millega tahes endale lisaelatist hankida. Info kiire ja suhteliselt odava hinnaga müümine annab tunnistust sellest, et andmebaaside pakkujatel on rahaga kitsikus käes ning nad on rahul, kui saavad vähemalt paarkümmend tuhat kroonigi kätte. Nii võivadki ostjad rõõmustada. Saavad nad ju võileivahinna eest andmed, mida palju kallimalt edasi müüvad.
    Taas jõuame riigi juurde. Seni tugineb isikuandmete ja muu privaatset laadi info kaitsmine Eestis peamiselt põhiseaduse paarile laialivalguvale paragrahvile. Juunis võttis riigikogu küll vastu isikuandmete kaitse seaduse, kuid selle põhjal loodav andmekaitse järelevalveasutus hakkab toimima alles algava aasta 1. jaanuaril. Seni võivad andmebaaside kopeerijad tegutseda rahulikult, sest peale rahatrahvide ei ähvarda neid mitte miski. Seda muidugi juhul, kui politseil õnnestub mõni piraathangeldaja ka kätte saada. Ja ega 1997. aastalgi arvutikurikaelu viimnepäev oota.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Euroopa suurim pank soovitab investoritel Euroopa aktsiaid vältida Blackrock näeb pikaajalisi võimalusi energiakriisis
HSBC privaatpanganduse ja varahalduse globaalne investeerimisjuht Willem Sels leiab, et investorid peaksid vältima Euroopa aktsiate otsimist, kuna energiakriisi tõttu on riski ja tulu suhe on liiga suur. Blackrocki investeerimisjuht Nigel Bolton näeb energiakriisis aga võimalusi.
HSBC privaatpanganduse ja varahalduse globaalne investeerimisjuht Willem Sels leiab, et investorid peaksid vältima Euroopa aktsiate otsimist, kuna energiakriisi tõttu on riski ja tulu suhe on liiga suur. Blackrocki investeerimisjuht Nigel Bolton näeb energiakriisis aga võimalusi.
Selgeid sõnumeid palun! Ja mitte ainult 5 minutit enne “AK”d
Peaminister Kaja Kallas ei teinud neljapäeval ehk otseselt viga endale eetriaega soovides, küll aga peab sõnum, mis sel viisil avalikkuse suunas teele saadetakse, olema soovitud mõju saavutamiseks lihtsam ja täpsem, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Peaminister Kaja Kallas ei teinud neljapäeval ehk otseselt viga endale eetriaega soovides, küll aga peab sõnum, mis sel viisil avalikkuse suunas teele saadetakse, olema soovitud mõju saavutamiseks lihtsam ja täpsem, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Taavi Pertman langes esimese investeeringuga kohe petturite küüsi
Rahafoorumi blogi autori ja finantskoolitaja Taavi Pertmani südameasi on alustavate investorite abistamine nende esimeste sammude tegemisel investeerimismaailmas. Kõik tundub kohutavalt keeruline ja abi kulub marjaks ära, usub Pertman, kes ise sai aastaid tagasi oma esimesi investeeringuid tehes petturitelt vastu pükse.
Rahafoorumi blogi autori ja finantskoolitaja Taavi Pertmani südameasi on alustavate investorite abistamine nende esimeste sammude tegemisel investeerimismaailmas. Kõik tundub kohutavalt keeruline ja abi kulub marjaks ära, usub Pertman, kes ise sai aastaid tagasi oma esimesi investeeringuid tehes petturitelt vastu pükse.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Raadiohitid: vihjed kasvusektoritele ja hinnalangusele uusarendustes
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Kusti Salm: Venemaa suurendab panuseid, peame talle sõja hinda tõstma
Oluline on sõnum Venemaale, et mobilisatsioon ja annekteerimine tähendavad Läänelt rohkem relvaabi Ukrainale, ainult nii saab Venemaa isu ohjeldada, ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm tänasel pressikonverentsil.
Oluline on sõnum Venemaale, et mobilisatsioon ja annekteerimine tähendavad Läänelt rohkem relvaabi Ukrainale, ainult nii saab Venemaa isu ohjeldada, ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm tänasel pressikonverentsil.
Kinnisvaraekspert: on neid, kes varem oleks kodulaenu saanud, aga nüüd enam mitte
Elu kallinemine on toonud kaasa selle, et on neid inimesi, kes varem võisid panga silmis eluasemelaenu saada, ent enam mitte.
Elu kallinemine on toonud kaasa selle, et on neid inimesi, kes varem võisid panga silmis eluasemelaenu saada, ent enam mitte.
Swedbank: pool Eesti tööstusest sõltub maagaasist Toidu- ja rasketööstused suurima löögi all
Maagaasi olemasolust sõltuvad veidi enam kui pooled kohalikud tööstusettevõtted, kõige haavatavamad on toidu- ja rasketööstus, paremas seisus on puidutööstus, selgub Swedbaki uuringust.
Maagaasi olemasolust sõltuvad veidi enam kui pooled kohalikud tööstusettevõtted, kõige haavatavamad on toidu- ja rasketööstus, paremas seisus on puidutööstus, selgub Swedbaki uuringust.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.