Ostueesõigusega saab erastada pooled krundid

Inimestel, kellele eraldati Tallinnas krunt viimase kolmekümne aasta jooksul, ei teki suuri probleeme, märkis Lokotar. Probleemid kerkivad esile seoses väga vanade krundiplaanidega, lisas ta.

Probleemsed piirkonnad on Merivälja, Mähe, kuhu hiljem ehitati uued rajoonid. Sealsetel inimestel on aiad paigast ära, hooned üle piiri, ütles Lokotar.

Kui need kaks tingimust on täitmata, tuleb Lokotari sõnul teha uued mõõdistustööd ning moodustada uus katastriüksus. Tallinnas vajab maamõõtja teenust 50% omanikke, sest nende krundiplaanid ei vasta tingimustele, lisas ta.

Lokotari ütlusel on maa erastamine veninud halva seadusandluse tõttu. 1992. aastal paluti inimestel esitada avaldused, 1993. aastal kehtestati maa maksustamishinnad, 1994. aastal tuli ostueesõigusega erastamise kord, mis ei käivitunud ning hiljem tehti muudatused, rääkis Lokotar.

Alles möödunud suvel kehtestati maareformidega seonduvate õigusaktide muutmise seaduses maa ostueesõigusega erastamiseks sooduskoefitsient 0,5 ning see ei muutu seoses uute maa maksustamishindade kehtestamisega, rääkis Lokotar.

Valitsuse 6. novembri määrus nõuab omanikelt ka lisadokumente ja -andmeid, kuid avaldust enam esitama ei pea, lausus Lokotar. «Kui inimesed peavad oma maatükki mõõtma hakkama, piisab sellest, kui nad esitavad meile enda poolt välja valitud maamõõtmistöid teostava firma nime ja asukoha,» ütles Lokotar.

Kui maad on võimalik erastada krundiplaani alusel, tuleb omavalitsusele tasuda 350 krooni. Kui plaani pole või kui see ei vasta nõuetele, tuleb kohalikule omavalitsusele tasuda 200 krooni, lisaks maamõõtjale veel katastriüksuse moodustamise eest, ütles Lokotar.

Ostueesõigusega saab maad EVPde eest veel erastada 1998. aasta lõpuni.