26. november 1996
Jaga lugu:

Veepuhastist

Tartus suunati eile oma tuhandeaastase ajaloo jooksul esimesed kantmeetrid puhastatud reovett Emajõkke. See et tähenda veel sugugi, et üle 30 otse Emajõkke suubuvat solgitoru kuivavad kohe tilgatumaks. Täna pidulikult käivitatav, Tartu sajandiehituseks tituleeritud reoveepuhasti hakkab esialgu mehaaniliselt puhastama veerandit kogu Tartu reoveest. Järgmisel aastal käivitub reoveepuhasti teine järk -- bioloogiline puhasti --, mis teeb heitvee peaaegu täiesti puhtaks.

Eesti ratifitseeris eelmise aasta kevadel 1993. aastast pärineva Helcomi konventsiooni. See Läänemerd ja selle valgala kaitsev konventsioon on soovitusliku iseloomuga, konventsioonis ette nähtud abinõud muutuvad kohustuslikuks siseriiklike õigusaktidega. Tartu kui ainus linn Eestis, kus heitvett ei puhastata, peaks Emajõkke paisatava reoveekoguse eest maksma looduse saastekahju hüvitust 15--20 miljonit krooni aastas. Arvestades Tartu head tahet anda puhastusseadmed nii kiiresti kui võimalik käiku, lubas Eesti valitsus sel sügisel rakendada Tartu suhtes veel kaks aastat leebemaid tingimusi.

Ainult heast tahtest poleks jätkunud, et vahepeal varjusurmas olnud puhastusseadmete kompleksile hing sisse puhuda. Shveits pakkus tagastamatu abina vajalikke puhastusseadmeid 64 miljoni krooni väärtuses tingimusel, et Eesti pool garanteerib tunnelkollektori, peapumbajaama ja puhastusseadmete valmisehitamise. Et jätkata tööd tunnelis ja peapumbajaamas, võttis Tartu linn laenu EBRD-lt ja Põhjamaade keskkonna finantskorporatsioonilt Nefco. Kuna Tartu puhastusseadmete kompleksi finantseeritakse kokku kuuest erinevast allikast -- Eesti riigi ja Tartu linna eelarvest, vee- ning kanalisatsioonitariifi tõusust, EBRD, Nefco ja Shveitsi laenust -- on tegu kaunis komplitseeritud ehitisega.

Jaga lugu:
Hetkel kuum