Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kuidas tõlgendada audiitori järeldusotsust

    Eesti audiitortegevuse eeskirjade kohaselt peaks puhas audiitori järeldusotsus sisaldama lauset: «Auditeeritud aastaaruanne kajastab õigesti ja õiglaselt ettevõtte finantsseisundit ning majandusaasta tulemit.» Alljärgnevalt selgitan mõistet «õige ja õiglane kajastamine» (true and fair view). Mõiste «õige ja õiglane kajastamine» tähendus ei tarvitse olla üheselt arusaadav.
    Õige kajastamine tähendab, et ettevõtte koostatud aruanne põhineb raamatupidamise andmetele, on kooskõlas vastavate raamatupidamisregistrite ja algdokumentidega. Õiglane kajastamine tähendab, et on kasutatud kohaseid arvestusprintsiipe, varad ja kohustused on hinnatud nende õiglase väärtuse alusel.
    Näiteks, kui ettevõttel on olulises osas debitoorseid võlgu, mille tasumise tähtaeg oli juba aasta tagasi, siis nende võlgade kajastamine bilansis on ettevõtte varade õige kajastamine, sest võlgnevus eksisteerib reaalselt ning põhineb tegelikkuses toimunud majandustehingutel. Kindlasti pole niisugune kajastamine aga õiglane. Õiglase kajastamise seisukohalt tuleks neid debitoorseid võlgnevusi analüüsida ning tõenäoliselt hinnata nulliks.
    Kui kindlustusfirmal puudub edasikindlustusleping kõrgema kui 50protsendilise riskiga kindlustuslepingute kohta ning ei ole tehtud olulises suurusjärgus provisjone, siis ei saa niisugust kajastamist nimetada õigeks ja õiglaseks. Pigem on tegemist selle kindlustusfirma tegevuse jätkuvuse printsiibi ohtu sattumisega ning ka audiitori järeldusotsus ei ole eeldatavasti puhas, vaid seal on ära märgitud tegevuse jätkuvuse printsiibi ohustatus. Kui ettevõtte spetsiifiline äritegevus on üles ehitatud ainult ühele ostjale, kes pankrotistus pärast bilansi koostamise kuupäeva, kuid enne aastaaruande tegelikku koostamist, siis on samuti tegemist ettevõtte tegevuse jätkuvuse printsiibi ohustatusega.
    Eestis on probleemiks olnud äriringkondade soov üles hinnata ettevõtte põhivara, et ettevõtte omakapital paistaks suuremana. Seadusandlikud aktid seda otseselt küll ei keela, kuid hea raamatupidamistava ei näe ette põhivara üleshindamist.
    Võib küll väita, et aastaaruande lisades on see põhivara üleshindluse summa ja sisu avatud, st tehing on õigesti kajastatud, kuid kas ümberhindluse tulemusena on põhivarad ka õiglaselt hinnatud? Ma arvan, et pigem mitte, sest on rikutud konservatiivsuse printsiipi. Audiitori väide, et niisugune ettevõtte aastaaruanne kajastab õigesti ja õiglaselt tema varasid ja kohustusi, võib osutuda väga problemaatiliseks. Niisugune ümberhindlus oleks asjakohane näiteks Inglismaal, kus hea raamatupidamistava näeb ette põhivara objektide ümberhindlust, lähtudes sõltumatu eksperdi hinnangust.
    Erinevalt Eestist eksisteerib Inglismaal aga efektiivne turg ning ümberhindlus on usaldusväärne. Eestis on põhivara väärtuse üleshindamine aga väga problemaatiline, sest efektiivse turu puudumisel ei selgu põhivara reaalne turuhind enne, kui on toimunud vastava põhivara objekti müük. Järelikult võib mõistet «õige ja õiglane» interpreteerida eri riikides ja erinevates majandustingimustes erinevalt. See, mis ühes riigis on õige ja õiglane, ei tarvitse seda olla teises riigis.
    Kuigi esmane vastutus ettevõtte aastaaruande koostamise ja selles sisalduva info õigsuse eest lasub ettevõtte juhtkonnal, võtab audiitor järeldusotsuse andmisega enesele suure vastutuse. Oluline on, et aktsionärid, kreeditorid jm majandusüldsus mõistaks õigesti audiitori järeldusotsuses kirjutatut.
  • Hetkel kuum
Villu Zirnask: üle poole ESGst on udukudumine. Saatana advokaadid au sisse!
Kuna eurodirektiividega lisandub ettevõtteid, mis peavad kestlikkusinfot avaldama, siis kehvasti põhjendatud roheinfo kogus pigem kasvab, kirjutab majandusajakirjanik, Äripäeva teemaveebi Finantsuudised.ee juht Villu Zirnask.
Kuna eurodirektiividega lisandub ettevõtteid, mis peavad kestlikkusinfot avaldama, siis kehvasti põhjendatud roheinfo kogus pigem kasvab, kirjutab majandusajakirjanik, Äripäeva teemaveebi Finantsuudised.ee juht Villu Zirnask.
Bigbanki võlakirjade alumine piir märgiti kolm korda üle
Huvi Bigbanki võlakirjade vastu ületas pakkumise alumist piiri, kuid jäi veidi tagasihoidlikumaks, kui mullu.
Huvi Bigbanki võlakirjade vastu ületas pakkumise alumist piiri, kuid jäi veidi tagasihoidlikumaks, kui mullu.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Tallinna Sadam tõi uue IT-juhi Ericssonist
Juulis asub Tallinna Sadama IT-juhina ametisse Priit Koppel, kes varem töötas Ericssonis Balti riikide IT-juhina.
Juulis asub Tallinna Sadama IT-juhina ametisse Priit Koppel, kes varem töötas Ericssonis Balti riikide IT-juhina.
Marko Pomerants: ratsarünnakuga ei saavuta rohepööret ega -lepet
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Milremi juht Kuldar Väärsi: oma vastast ei tohi alahinnata
Läänemaailmal on oluliselt raskem oma majandust sõjatööstusele ümber lülitada sellisel moel, nagu Venemaa on seda teinud, tõdes Eesti kaitsetööstusfirma Milrem Roboticsi juht Kuldar Väärsi saates “Kuum tool”.
Läänemaailmal on oluliselt raskem oma majandust sõjatööstusele ümber lülitada sellisel moel, nagu Venemaa on seda teinud, tõdes Eesti kaitsetööstusfirma Milrem Roboticsi juht Kuldar Väärsi saates “Kuum tool”.
Suure languse teinud transpordifirma alustab uue ärisuunaga
Suure languse läbi teinud transpordifirma Viru Trans alustab uue ärisuunana ürituste korraldamist, mille tõmbenumbriks on omaniku uhke vanaautode kogu.
Suure languse läbi teinud transpordifirma Viru Trans alustab uue ärisuunana ürituste korraldamist, mille tõmbenumbriks on omaniku uhke vanaautode kogu.