Balti jaam kujuneb tüliõunaks

Balti jaama soovis Eesti Raudtee täielikult endale jätta, rääkis algselt Tallinna--Lelle, Lelle--Mõisaküla ja Lelle--Viljandi raudteeliini haldamiseks loodud Edelaraudtee Äriüksuse juhataja Jüri Kuusik.

Edelaraudtee tahtis Balti jaama Kuusiku sõnutsi jagada linnalähiliikluse koordineerimiseks loodava Tallinna linnale kuuluva munitsipaalraudtee ja Edelaraudtee vahel.

Sellisel juhul hakataks seda tulevikus ühistel alustel kasutama koos Tallinna linnaga, märkis Kuusik. Balti jaam on peaaegu ainuke kasulik kinnisvara, millel on tulevikus mingit perspektiivi ning mille kasutegur aina suureneb, lisas ta.

Kuusiku sõnul tegi Edelaraudtee ettepaneku, et Tartu ümbruse diiselronge teenindav depoo saaks enda bilanssi ka Tartu depoo. Depoo praegusest töömahust moodustab 75--85 protsenti diiselrongide teenindamine, ülejäänu hõlmab transiitliikluseks vajalike vedurite teenindamine.

Kuna Edelaraudtee kasutab just diiselronge, tuleks Tartu depoo jäämisel Eesti Raudtee omandusse maksta Edelaraudteel 75 protsendi ulatuses Eesti Raudteele remonditeenuste eest. «See on juba absurd,» lisas Kuusik.

Kuusiku ütlusel tehti läbirääkimistel ka ettepanek, et Edelaraudteele tuleks üle kõik jaamad ning seal hakataks pileteid müüma Eesti Raudtee rahvusvahelistele liinidele.

Praegu pole veel selge, kui suure summa riik Edelaraudteele järgmise aasta eelarves eraldab. Järgmise aasta riigieelarve eelnõus on välja pakutud 28 miljonit raudteehoiuks ja 40 miljonit krooni riigipoolse reisiveoteenuse eest maksmiseks.

Kuusiku sõnul selgub Edelaraudtees palgale võetavate töötajate hulk pärast seda, kui on lahenenud mõned kinnisvaraprojektide, vagunkoosseisude ja jaamade ületulekuga seotud asjaolud.

Eesti Raudteelt Edelaraudteele mineva vara jagamise komisjon peaks uuesti kogunema järgmisel nädalal.