• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Päästerõngas Muuga külmkompleksile

    «Rendilepingu tingimused on piisavalt karmid, me peame maksma Tallinna Sadamale renti sõltumata sellest, kas meil kaupa on või mitte,» lausus Trasiidikeskuse ASi üks põhiomanikke, ASi Pakterminal juhatuse esimees Aadu Luukas. 400 000kroonise aktsiakapitaliga Transiidikeskuse teine põhiomanik on ASi Scantrans peadirektor Toomas Tuul.
    Aare Kitsingu sõnul on kompleks toonud viimasel kahel aasta ligi 9 miljonit krooni kahjumit aastas. Oktoobris pärast konkurssi Transiidikeskuse ASiga alla kirjutatud 10aastane rendileping võtab meilt peavalu ära, märkis Kitsing.
    1986. aastal valminud külmhoonete kompleksi tõmbenumbriks pidi saama Kuuba banaanide, apelsinide ja mandariinide vahendamine NSV Liidu Venemaa ossa. «Me ei ole näinud siin ühtki Kuuba banaani, apelsini või mandariini,» on öelnud Tallinna Sadama juhatuse esimees Enn Sarap.
    Aastatel 1993--94 käis Tallinna Sadamas üks Iisraeli firma, kes püüdis projektile eluõhku sisse puhuda, paraku tulemusteta. Et kompleks veidigi teeniks, kasutati teda seni kakaoubade ja väetiste hoidmiseks.
    «Me ei toida end illusioonidega, et meil õnnestuks vana projekti ellu äratada,» ütles Luukas. Tema sõnul näitavad arvutused, et rahalisest nullpunktist ülesaamiseks peab kompleksist läbi laskma vähemalt miljon tonni kaupa aastas.
    Külmutuskompleksi haldamiseks sajaprotsendiliselt Transiidikeskusele kuuluva ASi Refetra põhiliseks äriideeks saab Luukase sõnutsi konteinerkaupade -- elektroonika, sigarettide ja riisi, tulevikus ka liha, kala ja puuviljade -- transiit Eesti kaudu Moskvasse.
    Võib tunduda veidi kummaline, aga praegu tuleb peamine kaubavoog idast ja suundub läände, märkis Luukas. Eelkõige veame praegu Muugalt läände väetisi, paberit, metalli, Valgevene traktoreid ja Ladasid, lisas ta. Tallinna Sadama andmetel on Vene sõiduautode väljavedu kahanenud 1994. aasta ligi sajalt tuhandelt 26 000-le tänavu.
    «Maksame Tallinna Sadamale nii suurt renti ja tonnaazhimaksu, et me ei või lubada endile kõrbemist,» sõnas Luukas. Täpsed numbrid on ärisaladus, ütleb ta pärast telefonikõnet Tallinna Sadama juhtidele.
    Külmhoonete kompleksis töötab 430 inimest ja meil on olnud esimesed kontaktid ametiühinguga, et vältida Kreenholmi ja Silmetiga sarnaseid probleeme, märkis Luukas. Tema sõnul on Muuga sadama tänavuse 3--4protsendilise käibekasvu taga põhiliselt Pakterminal, kes töötleb mulluse 2,2 miljoni tonni naftasaaduste asemel 3,5 miljonit tonni naftasaadusi.
    Põhilised kaotajad käibes on olnud just viljaterminaal ja külmkompleks, kokku 0,5 miljoni tonniga. Toomas Tuul tõi asja ilmestamiseks võrdluse: «Kui Pakterminal teeb 300 000 tonni ja Scantrans 100 000 tonni kuus, siis Muuga külmhoonete juures asuva kolme kai käive kokku on umbes 25 000 tonni kuus.»
    Kaks meest on külmhoonete kompleksi projekti investeerinud stardirahaks 1,4 miljonit krooni. Transiidikeskus peab olema struktuur, mille kaudu konteinerid terminaalis liikuma hakkavad. Sinna oleme valmis tegema oma panused, näiteks umbes 30 miljonit krooni maksva spetsiaalse konteinerkraana näol, mida sadamal ei ole, sõnas Luukas.
    Tallinna Sadama arendusosakonna juhataja Avo Viil ütles, et juba praegu on mõtet hakata konteinerterminaali ehitama, kuna sadamat läbib 40 000 konteinerit aastas. «Tulevikus loodame selle arvu kasvatada 100 000--150 000 konteinerini,» märkis Viil.
    «Kavandame koostöölepingut Euroopa suurima ja maailma modernseima konteinerterminaaliga ICT Hollandist Rotterdamist,» teatas Luukas. Tema sõnul tuleb koostöö ICTga kõne alla oskusteabe, konteinerkraanade liisimise ja ka investeeringute alal.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Anu Ruul: kestliku innovatsiooni võimalikkusest Maal – kümme sammu maailmalõpust eemale
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Krüptoturul suur langus: bitcoin poole aasta madalaimal tasemel
Bitcoin langes täna poole aasta madalaimale tasemele ja ligi veerand miljonit kauplejat oli sunnitud positsioonid sulgema kui krüptovaluutad tehnoloogiaaktsiate kannul langemist jätkasid.
Bitcoin langes täna poole aasta madalaimale tasemele ja ligi veerand miljonit kauplejat oli sunnitud positsioonid sulgema kui krüptovaluutad tehnoloogiaaktsiate kannul langemist jätkasid.
Tehniline viga lükkas Tallinki reisi Turust Stockholmi päeva võrra edasi
Tallinki laeva Baltic Princess reis Turust Stockholmi lükkus tehnilise vea tõttu päeva võrra edasi, kirjutab Iltalehti.
Tallinki laeva Baltic Princess reis Turust Stockholmi lükkus tehnilise vea tõttu päeva võrra edasi, kirjutab Iltalehti.
Leedu eksport Hiinasse kahanes dramaatiliselt
Leedu ekspordist Hiinasse oli detsembris alles jäänud ainult hädine kümnendik leedukate teele veeretatud takistuste pärast, loeb Leedu SEB analüütik Tadas Povilauskas Hiina tolli andmetest välja.
Leedu ekspordist Hiinasse oli detsembris alles jäänud ainult hädine kümnendik leedukate teele veeretatud takistuste pärast, loeb Leedu SEB analüütik Tadas Povilauskas Hiina tolli andmetest välja.