9. detsember 1996 kell 22:00

EA rõhub transiitveole

Praegu on Estonian Airi transiitliikluse osakaal väike, põhiline liiklus tuleb Soomest ja vähemal määral Rootsist meie idaliinidele, räägib Estonian Airi asepresident Toomas Leis. Transiidi suurendamine eeldaks ka meie lendamist Lääne-Euroopa riikidesse rohkem kui korra päevas, et vältida ööbimist Tallinnas. Arendamiseks kaks suunda

Estonian Air tahab transiitliikluse kujundada välja kahes suunas. Esiteks suund, kus Eesti on reisi algus- ja lõpp-punkt ning ümberistumine toimub Londonis või Amsterdamis.

Amsterdam eelkõige sellepärast, et seal on võrreldes Helsingi, Kopenhaageni, Londoni, või Frankfurdi lennujaamaga kõige enam võimalusi ilma terminaali vahetamata edasi lennata, põhjendab Leis. Samuti on tema sõnul Amsterdamis mugav lennujaam.

Amsterdami ja Londonit tahame kasutada koostöös mitte ainult Euroopa, vaid ka maailma mastaabis suurte lennukompaniidega, nagu KLM, Northwest Airlines ning British Airways. «Miks peaks Eestisse Ameerikast jõudma ainult üle Helsingi?» küsib Leis.

Kopenhaagenit Leis Estonian Airi transiitlennujaamana Põhja-Ameerikasse ei näe, kuna seda kasutab juba sellel eesmärgil SAS, kes on aga siiani välistanud koostöö Estonian Airiga. Lennuühenduses Taaniga peab Leis peamiseks Taani turistide Eestisse toomist.

Teisest küljest loeb Leis oluliseks Tallinna lennuvälja arendamist rahvusvaheliseks transiitlennuväljaks. «See on vaja selleks, et Estonian Airi kasv jätkuks ka pärast seda, kui poolteist miljonit inimest on enam-vähem rahuldava elatustaseme saavutanud ja rohkem liikuma hakanud,» tõdeb ta. Kui praegu reklaamib Finnair eestlaste jaoks Helsingit kui transiitlennujaama, siis meie idee on vedada inimesed hommikul Euroopast siia ja siit edasi ida poole, kirjeldab ta tulevikuplaane.

Üheks suureks takistuseks transiitliikluse arendamisel peab Leis aga Tallinna reisiterminaali praegust seisukorda, mis on Estonian Airi reisijate küsitluse põhjal saanud palju kriitikat.

Reisibüroo Estravel tegevdirektor Aivo Takis räägib, et Tallinna saabumine õhuteed pidi on tema jaoks piinlikkust tekitav elamus, mis algab Dvigateli kapsamaa kohalt ja kestab kuni südalinna jõudmiseni. «Elan seda stressi läbi iga kuu mitu korda, ja imestan, kuidas lennujaama ümber aeg seisma on jäänud, kui mujal hoogne areng toimub.»

Takise sõnul maksab lennujaama ümberehitus Euroopa riigi pealinna vääriliseks mitte vähem kui miljard krooni. Kui riik selle raha leiab, näiteks sihtotstarbelise pikaajalise välislaenu kujul, siis on kindlasti suur tõenäosus saada nii populaarseks transiitlennujaamaks kui ka maksejõuliste turistide õhuväravaks Eestisse.

RE Eesti Lennujaamad direktori Tõnu Mardo sõnul on Tallinna lennujaama terminaali rekonstrueerimise projekt valmis ning ehitustööd peaksid algama järgmise aasta mais, kuna praegusel kombel pole võimalik ühte talve enam üle elada. «Tehnoloogiliselt on lennujaam praegu vastuvõetamatu kõigile Euroopa ja maailma normatiivaktidele ja seadustele,» märgib Mardo.

Esialgu rekonstrueerimistöödeks vajalike investeeringute summana nimetatud 220 miljonit krooni on ümberhindamiste tulemusena tänaseks mõnevõrra vähenenud ning peaks ehitustööde vähempakkumise tulemusena veelgi vähenema. Raha saamisel on suured lootused pandud EBRD-le.

Samas tõdeb Mardo, et reisiterminaali rekonstrueerimine on rahvusvahelise transiitlennujaama välja kujunemisel vaid üks osa pingutustest, teine osa tuleb ära teha lennufirmadel enestel. «Kuidas müüa pileteid, milliste lennufirmadega teha koostööd, millised on piletihinnad jne,» loetleb ta lennufirmade kohuseid. «Meie asi on nüüd ainult teha lennuväli korda, et siit tahetaks läbi lennata ja tõmmata siia võimalikult rohkem lennufirmasid.»

Praegu lendab Estonian Air Venemaa sihtkohtadest vaid Moskvasse, kaks lepingutega võimaldatud sihtkohta on täitmata. Leisi sõnutsi on plaan idasuunalist tegevust tunduvalt laiendada. «Lufthansa lennud, mis lähevad endisesse Nõukogude Liitu Frankfurdist ning Finnairi lennud Helsingist on täis,» märgib ta. «Miks me ei peaks üritama sellest business'ist osa saada?» Samuti on tagasihoidlik Eesti ja Moskva vaheline liiklus võrreldes Leedu ja Moskva vahelise liiklusega. Kõige suuremaks takistuseks on Leisi sõnul viisaprobleem.

Estonian Airi andmetel on regulaarreiside 10 sihtkohast ärireisjate hulgas sihtkohana kõige populaarsemad Helsingi ja Stockholm ning puhkusele minejatele London. Amsterdam on eestlaste hulgas oluline transiitlennuväljana.

Reisibüroo Baltic Tours müüb kõige rohkem SASi ja Estonian Airi lennukipileteid. «Estonian Airi müüme palju, sest hinnad on soodsad, SASi sellepärast, et neil on hea toode,» räägib varem SASi Eesti esinduses töötanud Ene Bome, kes praegu peab reisibüroo Baltic Tours tegevdirektori kohusetäitja ametit. Bome sõnutsi on SASi hinnad võrreldavad Finnairi hindadega, kuid ühendused Kopenhaageni ja Stockholmi kaudu on SASil paremad.

Baltic Toursi poolt müüdavatest Estonian Airi lendudest on kõige populaarsemad sihtkohtad Helsingi, Stockholm ja Amsterdam. SASi reisidest on populaarseimad sihtkohad Saksamaal, sellele järgnevad Brüssel ja Praha. Toote kvaliteedilt peab Bome parimaks SASi, teeninduse tasemelt väga heaks Estonian Airi.

Reisibüroo Wris müüb Wrisi juhatuse esimehe Ivo Koosti sõnul rahaliselt enamvähem võrdselt Estonian Airi, Finnairi ja Lufthansat. Madalamate hindade tõttu on müüdud piletite arvult ülekaalus Estonian Air.

Ameerikasse lendamisel on Koosti sõnul turuliider Finnair. See on tingitud soodsatest hindadest. Kui Finnairi pilet Ameerikasse maksab 6600 krooni, siis Estonian Airi ja KLMi reisi puhul on see 10 000 krooni. Samasse hinnaklassi Finnairiga jääb ka SAS.

Estravel müüb kõige rohkem SASi, teisel kohal on Estonian Air ja kolmandal kohal Finnair.

Hetkel kuum