9. detsember 1996 kell 22:00

Elektrijaamad asendavad maameestele püha lehma

Eelmisel nädalal leppisid koonderakond ja maarahva ühendus kokku, et strateegiliselt tähtsate objektide nimekirja lülitatakse ka kaks Narvas asuvat Eesti suurimat elektrijaama. Selle kokkuleppega üritatakse peatada elektrijaamade osaline erastamine. Maameestest võib aru saada, sest nad on ka varem astunud välja riigiettevõtete erastamise vastu. Arusaamatuks jääb aga koonderakonna käitumine, sest kahe elektrijaama erastamisprotsessi käivitajaks oli peaminister Tiit Vähi.

Äripäev on seisukohal, et elektrijaamad tuleb võimalikult kiiresti erastada. Kuni eelmise nädalani kulges Eesti Energia erastamise ettevalmistamine võrdlemisi ladusalt. Valmis on saadud nii energiaseaduse eelnõu kui ka Eesti Energia restruktureerimise kava.

Meie energiafirma erastamise vastu on huvi tundnud juba kuus suurt energeetikakontserni. Erastamismõtteid on jõudnud mõlgutada kolm USA firmat: NRG Energy, Duke Energy ja Coastal Corp. Lisaks veel Rootsi Vattenfall, Soome Imatran Voima ja Saksa PreussenElektra. Eestis on käinud ka prantslased, kuid prantslaste huvi on võrreldes teistega jäänud tagasihoidlikumaks.

Eesti Energia investeeringute vajadus ulatub praegu mitme miljardi kroonini. Kuna riigil sellist raha pole, siis ei jää muud üle, kui kaasata energiasüsteemi väliskapitali. Elektrijaamade lülitamine strateegiliselt tähtsate objektide nimekirja muudab aga elektrijaamade erastamisprotsessi senisest palju keerulisemaks ja aeganõudvamaks ning see võib välisinvestorid Eestist eemale peletada.

Investeeringuid ja ümberkor-raldusi vajab Eesti Energia kasvõi selleks, et vähendada elektrikadusid, mis on keskmiselt 20 protsenti. Lõuna-Eestis ulatuvad elektrikaod isegi 30 protsendini. Ükski eraomanik ei saaks endale lubada, et tema ettevõtte toodangust kaob viiendik lihtsalt ära. Eesti on ennast sidunud ka lepinguga, milles kohustub järgmise aasta lõpuks õhu saastamist elektrijaamade poolt vähendama 50 protsenti võrreldes 1980. aasta tasemega. Sama lepingu kohaselt peab aastaks 2005 õhu saastamine vähenema 80 protsenti. Et lepingut täita, peab ainuüksi keskkonnaalasteks investeeringuteks leidma lähiaastatel 60--80 miljonit dollarit.

Praegu suudab Eesti Ener-gia lepingut täita tänu sellele, et elektrienergia tootmismaht on võrreldes 1980. aastaga mitmeid kordi vähenenud. Kuna keskkonnakaitsesse pole seni märkimisväärseid investeeringuid tehtud, siis ei saa Eesti Energia suurendada ka elektri eksporti, sest tootmismahtude kasv toob kaasa õhusaaste suurenemise. Ekspordi suurendamine oleks aga Eestile hädavajalik.

Senikaua, kuni aga maamehed peavad elektrijaamu pühaks lehmaks, mida ei tohi mitte mingi hinna eest välismaalastele maha müüa jätkub energiasüsteemi lagunemine. Lõpptulemuseks võib olla see, et varsti hakkame elektri ekspordi suurendamise asemel rääkima selle vähendamisest.

Hetkel kuum