• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Infotehnoloogia tollid kaovad

    Maailma kaubandusorganisatsiooni (WTO) 128 liikmesriiki pidasid ministrite tippkohtumisel pingelisi läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks, mis kõrvaldaks sajandivahetuseks tollimaksud infotehnoloogia sektoris, mille aastakäibeks on 600 miljardit dollarit.
    Maailmakaubanduse juhtnelik -- USA, Jaapan, Euroopa Liit ja Kanada -- seadsid just selle kokkuleppe põhieesmärgiks, mille järgi otsustatakse WTO esimese ministrite kohtumise õnnestumine.
    Läbimurre saabus, kui ELi kaubandusvolinik sir Leon Brittan sai ELi nõukogu heakskiidu kompromissleppe sõlmimiseks.
    Nii EL kui USA andsid selgesti mõista, et tegemist ei ole kahepoolse kokkuleppega. Sellest peab saama leping, mis hõlmab kõiki maailma riike, mis antud valdkonnaga otseselt seotud.
    Kokkuleppe agaraim propageerija on olnud USA, kes näeb turgude avanemises suuri võimalusi USA tipptasemel tarkvara ja pooljuhtide, arvuti- ja telekommunikatsiooniseadmete tootjatele. Tugev on ka Jaapani toetus, kus paljudelt infotehnoloogia toodetelt on tariifid juba kõrvaldatud. WTO andmetel langeb USA ja Jaapani arvele ligi kolmandik infotehnoloogia ekspordist.
    Suurim kaotaja on EL, kus tariifid on suhteliselt kõrged. Brüssel jääb kaotajaks nii kodumaise tööstuse kaitsmise osas kui stiimulite loomisel, mis sundisid välismaiseid firmasid tariifidest möödapääsemiseks ELi investeerima.
    Eilseks olid kokkuleppele alla kirjutanud juba 29 riiki, mille arvele langeb enam kui 80 protsenti maailma infotehnoloogiatoodete turust. Lisaks 15 Euroopa Liidu riigile nõustusid kokkulepet toetama Austraalia, Kanada, Taiwan, Hongkong, Island, Indoneesia, Jaapan, Lõuna-Korea, Norra, Filipiinid, Singapur, Shveits, Türgi ja USA. Kokkuleppele on aega alla kirjutada 1997. a 15. märtsini. REUTER-ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Liina Laas: mida ettevõtjad väliseksperte palgates tegelikult kardavad?
Jutt, et välismaist IT-spetsialisti ei soovita turvariski tõttu palgata, võib olla hirmust või kogenematusest tingitud hädavale, kirjutab personali- ja finantstehnoloogia idufirma Deel Baltikumi regioonijuht Liina Laas.
Jutt, et välismaist IT-spetsialisti ei soovita turvariski tõttu palgata, võib olla hirmust või kogenematusest tingitud hädavale, kirjutab personali- ja finantstehnoloogia idufirma Deel Baltikumi regioonijuht Liina Laas.
USAst oodatakse signaali intressimäära tõusuks
USA Föderaalreservilt oodatakse kolmapäeval signaali, et nad on valmis tõstma intressimäära juba märtsikuus, kui toimub järgmine kohtumine. See aga võib negatiivselt mõjutada Aasia turgude taastumist.
USA Föderaalreservilt oodatakse kolmapäeval signaali, et nad on valmis tõstma intressimäära juba märtsikuus, kui toimub järgmine kohtumine. See aga võib negatiivselt mõjutada Aasia turgude taastumist.
President noppis majandusnõuniku keskpangast
President Alar Karise majandusnõunikuna alustab alates 1. veebruarist tööd Kaspar Oja.
President Alar Karise majandusnõunikuna alustab alates 1. veebruarist tööd Kaspar Oja.
SEB: rammus hinnatõus hammustab Eesti majanduskasvu väiksemaks
Koroonaviirus ei ole enam Eesti majanduse suurim probleem, sest hinnatõus jõuab kahekohaliste numbriteni, kirjutab SEB oma ülevaates ja alandab Eesti majanduse kasvuootust.
Koroonaviirus ei ole enam Eesti majanduse suurim probleem, sest hinnatõus jõuab kahekohaliste numbriteni, kirjutab SEB oma ülevaates ja alandab Eesti majanduse kasvuootust.