Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ekspordipoliitika toimib
Kolme aasta jooksul on riik fondile eraldanud 46 miljonit krooni. Järgmise aasta eelarveprojektis on fondile eraldatud kümme miljonit krooni. Ekspordi krediteerimise fondi direktor Gunnar Lambing ütles, et fondi eesmärk on 8--12 protsendi suuruse intressiga laenude võimaldamine. Praegu on intressimäär 11--15 protsenti.
«Vaatamata sellele, et Eesti ekspordimaht on suhteliselt pisike, on 46 miljoni kroonine bilanss kaugel sellest, et riigi ekspordi vajadusi täita,» lausus Lambing. Tema sõnul võiksid fondi ressursid olla kolm korda suuremad ja järgmiseks aastaks eelarvest eraldatavad kümme miljonit krooni on Lambingu väitel väga tagasihoidlik ressurss.
Lambingu sõnul võiks rohkem raha sisse tulla ka rahvusvaheliste rahaturgude kaudu. See saaks võimalikuks alles pärast seda, kui järgmise aasta alguses viiakse fondi tegevus vastavusse äriseadustikuga ja arendatakse välja AS Eesti Ekspordi Krediteerimise Garantiikeskus, ütles Lambing.
Lambing rääkis, et maailmas on kaks levinud ekspordi toetamise viisi: krediteerimis- ja garanteerimistegevus. Viimast pole tema sõnul Eestis veel rakendatud, kuigi seaduseelnõu liigub ministeeriumites juba aastaid.
Riiklikku garanteerimissüsteemi peetakse Lambingu sõnul rahvusvahelisel areenil kõige paremaks ekspordi toetamise viisiks.