• OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • 16.12.96, 00:00

Ekspordipoliitika toimib

Kolme aasta jooksul on riik fondile eraldanud 46 miljonit krooni. Järgmise aasta eelarveprojektis on fondile eraldatud kümme miljonit krooni. Ekspordi krediteerimise fondi direktor Gunnar Lambing ütles, et fondi eesmärk on 8--12 protsendi suuruse intressiga laenude võimaldamine. Praegu on intressimäär 11--15 protsenti.
«Vaatamata sellele, et Eesti ekspordimaht on suhteliselt pisike, on 46 miljoni kroonine bilanss kaugel sellest, et riigi ekspordi vajadusi täita,» lausus Lambing. Tema sõnul võiksid fondi ressursid olla kolm korda suuremad ja järgmiseks aastaks eelarvest eraldatavad kümme miljonit krooni on Lambingu väitel väga tagasihoidlik ressurss.
Lambingu sõnul võiks rohkem raha sisse tulla ka rahvusvaheliste rahaturgude kaudu. See saaks võimalikuks alles pärast seda, kui järgmise aasta alguses viiakse fondi tegevus vastavusse äriseadustikuga ja arendatakse välja AS Eesti Ekspordi Krediteerimise Garantiikeskus, ütles Lambing.
Lambing rääkis, et maailmas on kaks levinud ekspordi toetamise viisi: krediteerimis- ja garanteerimistegevus. Viimast pole tema sõnul Eestis veel rakendatud, kuigi seaduseelnõu liigub ministeeriumites juba aastaid.
Riiklikku garanteerimissüsteemi peetakse Lambingu sõnul rahvusvahelisel areenil kõige paremaks ekspordi toetamise viisiks.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 24.07.24, 15:46
Eesti inimesed eelistavad suvel üha enam alkoholivaba õlut, siidrit või longdrinki
Käes on suur suvi ning põhiline puhkuste aeg. Ekslikult arvatakse, et soe suveaeg kipub paljudele eestlastele koos alkoholiga mööduma. Aastast aastasse on kasvanud aga just alkoholivabade toodete populaarsus ning seda mitte üksnes suvel, vaid üleüldiselt – kasvanud on nii alkoholivabade toodete hulk kui ka tarbijate nõudlus.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele