16. detsember 1996 kell 22:00

Venelasest töötaja annab eelise

Vastab Tallinna farmaatsiatehase juhatuse esimees Priit Kivi

Juba aasta algus läks suhteliselt edukamalt kui eelnevad perioodid. Suvel tuli küll väike tagasiminek, aga farmaatsiatööstuses on loomulik, et aprillist tekib langus ning septembrist algab taas tõus.

Praegu võib juba öelda, et selleks aastaks planeeritud kasuminumbri saame täis. Samas on tunne, et kasum tuleb suurem väiksema realisatsiooni mahuga, kui esialgu planeerisime. See on meeldiv, sest mida suurem rentaablus, seda parem see ettevõttele on.

Oleme suutnud oma majas töö paremini korraldada, leidnud uusi ostjaid ja laiendanud müügigeograafiat.

Oleme püüdnud agressiivsemalt müüa ka Venemaal. Kui me senini ootasime, mida nemad meilt soovivad, siis nüüd teeme omapoolsed pakkumused ja soovitused. Selline strateegia, kui seda üldse strateegiaks saab pidada, pigem on tegemist ehk arenguga, on paika pidanud.

Samuti ei saa eitada häid suhteid Venemaa äriringkondadega ja nende juhtivate riigiametnikega, kes tegelevad farmaatsiaga. Alates vastutavatest riigiametnikest ning lõpetades akadeemikutega, kes kureerivad Venemaa ravimiseadusandlust, ravimite registreerimist ning kõiki selle valdkonnaga seotud instantse.

Jah, ravimite müük Venemaal on küllaltki keeruline. Tegutsemiseks peab sul olema kaks asja: tegevusluba, et sa üldse võid ravimeid müüa, ning litsents, et sa võid oma ravimeid sisse tuua. Näiteks kui keegi tahab meie tooteid Venemaale vedada, ei saa ta ilma selle paberita üle tollipiiri.

Rääkimata muidugi kontrollist ravimite kvaliteedi üle. Sel aastal võime öelda, et kaebusi oli kogu realisatsiooni mahust alla ühe protsendi, mis on küllaltki hea näitaja. Loomulikult, kui arvestada, et tegemist on inimeste ravimiseks mõeldud toodetega, peaks see näitaja olema absoluutne null, aga seda ei saavuta kunagi. Ühes meie naabervabariigis on vastav näitaja 30.

Omanike poolt on tehtud õiged investeeringud uutesse seadmetesse, mis on võimaldanud tootmismahtu suurendada, kvaliteeti parandada ja uusi tooteid välja tuua. Toodame umbes 60 nimetust salve, ampulle ja tablette.

Venemaa turul lähevad praegu kõige paremini ampullid. Oma ampullitoodangust realiseerime peaaegu 100 protsenti Venemaal. Praeguseks oleme praktiliselt suutnud ette ära müüa kogu oma järgmise aasta esimese kvartali ampullitoodangu.

Seadmed on sealsele tehasele tellitud, möödunud nädalal kirjutasime alla uue tellimislepingu Itaalia tehasega. Projekteerimistööd on lõpetatud, meie mehed on seal käinud.

Algselt plaanisime tehase kiiremini käivitada, aga siis otsustasime, et teeme natuke tugevama ja suurema. Millal tehas õieti käima läheb, ei sõltu enam meist, teine osapool on Vene firma. Meie poolt on kõik tehtud, alates oskusteabest kuni finantseerimise ja seadmeteni.

Esialgu saavad need olema tabletitooted. Ma ei välista ka edaspidist ampullide tootmist, kuigi see on veidi keerulisem. Vastavaid seadmeid on võimalik hankida ja sobivaid spetsialiste leiaks ka tööle. Kusagilt tuleb ometi alustada. Esialgu alustame tablettidega, aga ei välista võimalust, et hakkame paralleelselt tootma ka ampulle ja salve.

Alates septembrist oleme saanud Venemaalt veel kaks konkreetset koostööpakkumist. Kuna meie toodang läheb põhiliselt Venemaale, siis ei näe ma põhjust, miks peaksime hakkama murdma kinnisest uksest läände, kui Venemaal oleks võimalus vabalt laieneda.

Venemaa on võtnud suuna, et eelised antakse neile lähivälismaa riikide tööstusettevõtetele, kelle töötajate enamuse moodustavad venelased. Ei salga, et kui meil on 80 protsenti vene rahvusest töötajaid ja seetõttu avaneb võimalus vähem tollimakse tasuda, siis miks pagana pärast peaksin seda mitte kasutama.

Ida-Euroopa projektid lähevad siis käima, kui oleme suutnud luua endale tingimused GMP (hea tava) reeglistikust lähtudes. Esimene aste oleks salvide tsükkel.

Pole saladus, et kogu ravimisüsteem on Ida-Euroopa riikides aste kõrgem kui Venemaal, samas aga veidi madalam kui läänes. Turu-uuringutest teame, et vähemalt meie salvidel oleks seal turgu. Praegu müüme Poolasse Viprosali, aga need kogused on väiksed, 3--4 protsenti kogu realisatsioonist.

Soome võimalusi ei tahaks praegu üldse kommenteerida, kuna seal on vahel see kuulus Euroopa Liit. Selleks, et registreerida Euroopa Liidus ühte ravimit, tuleb kirjutada umbes tuhat lehekülge ravimi seletusi koos analüüsidega ja dokumentidega. See näitab, et bürokraatia on Euroopa Liidus tunduvalt kõrgem kui Venemaal, kus saab hakkama 100 leheküljega.

Paides asuva Kirna tehase projektiga käivad läbirääkimised Magnum Pharma ja ASi Provident vahel ning minu andmetel on need lõppjärgus. Tõenäoliselt kirjutatakse leping alla veel selle aasta sees.

Millisel kujul see konkreetne lähenemine toimub ja milliseks need suhted kujunevad, ei oska veel öelda. Kas Kirnast saab Tallinna tehase tsehh või jääb tal mingi omaette eksisteerimise vorm, on läbirääkimiste küsimus. Selge on see, et tehas hakkab meile toodangut tegema.

Kirna tehases on plaanis alustada tabletitootmist. Kuna Kirnas on väga tugev ja moodne ventilatsioonisüsteem, siis oleks seal võimalik alustada antibiootikumide tootmist, mis nõuab eritingimusi.

Üldiselt hakkab antibiootikumide tootmine Euroopa arenenud riikides lõppema, sest see ei ole inimestele just kõige tervislikum.

Alguses küllaltki reserveeritult. Eesti tarbija peab endiselt lääne toodangut kodumaisest paremaks, kuigi viimasel ajal on märgata väikest muutust. Eks oma osa mängivad siin ka ravimite hinnad, mis on meie kasuks.

Kui vaadata, kui kehvas majanduslikus seisus on meie haiglad, siis ma imestan, miks ei ole nad püüdnud meilt mingeid ravimeid osta.

Näiteks ampullitoodangust ei lähe meil Eesti turule midagi. Otse ei ole haiglatest meie juurde keegi tulnud, võib-olla nad kasutavad meie tooteid läbi vahendajate. Kui nad tuleksid otse meie juurde ja oleksid nõus meie tooteid kasutama, siis miks me ei võiks müüa natuke odavamalt. Nagunii on meie tooted välismaistest soodsama hinnaga.

Meie jaoks ei oleks probleem toota ka Eestimaa haiglatele midagi suures tiraazhis. Mida suurem tellimus, seda parem oleks ka meil seda müüa.

Ühe näitena on Seppo poolt välja töötatud põletushaavade salv, mida me toodame küll põhiliselt jaemüüki, aga teeme seda ka Keila haiglale viiekilostes tünnides. Seni edukalt.

Ravimite nomenklatuur kindlasti muutub. Kui me sellel aastal evitasime uusi tooteid umbes 10 ühikut, siis uuel aastal planeerime tootmisse võtta 20 uut nimetust ravimeid. Vanadest toodetest me kõikidest ei loobu, aga on mõningaid problemaatilisi artikleid, mida ei aktsepteerita hästi ei siin ega seal.

Uued ravimid on tablettide osas plaanis viia kapslivormi. Salvitooted töötatakse välja koostöös Moskva ravimitega tegeleva keskinstituudiga. Samuti on meil väga hea side ka Tartu ülikooliga.

Kui toorainega probleeme ei teki, siis tulevaks suveks on uued nimetused tootmises. Kui 60-le nimetusele tuleb 20 juurde ja mõned langevad välja, siis oleme oma nomenklatuuri suutnud viia normaalsesse seisu. Tehasel peab olema võimalikult lai tootevalik, sest enamik ostjaid soovib palju erinevaid ravimeid korraga.

Hetkel kuum