Märtsis jõustub pakendiaktsiis

Reformierakonna esimehe Siim Kallase sõnul on vastuvõetud seadus täiesti küündimatu. Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Olev Raju nimetas seadust esimeseks pääsukeseks, mis kevadet ei too, aga «A» on ära öeldud.

«Idee võidelda keskkonna risustamise vastu majandushoobadega on mõistlik,» nentis Kallas. Ent seadus, millega seda saavutada tahetakse, on Kallase hinnangul täiesti kõlbmatu. Kallase sõnul toob seadus asjaga seotud firmadele kaela mõttetu hulga asjatoimetusi; sekeldusi maksuametile ja keskkonnaministeeriumile, kuid resultaat on küsitav.

«Mitte õlle- ja viinapudelid ei risusta meie keskkonda, seda põhjustavad just igasugu piimatoodete- ja pesupulbripakendid, ning kui juba pakendiaktsiis, siis kõigile pakenditele,» rääkis Kallas. Praegusel kujul peab Kallas seadust majandusliku regulatsiooni keskkonda risustavaks normatiivaktiks.

«Kuluaarides räägitakse, et järjekordselt on tegemist Saku tehase seadusandliku initsiatiiviga, et saavutada oma toodetele eelisseisund ja ilmselt see nii ka on,» avaldas Kallas arvamust. Tema sõnul kannatavad seaduse läbi nii tarbijad kui väiketootjad. «Seadusega oleks tulnud tõsiselt tegeleda, võib-olla oleks tast siis asjagi saanud,» lausus Kallas.

Raju märkis, et kui nõuda täiuslikkust, siis seda ei tule ka 50 aasta jooksul: «Me teeme ära selle osa, mis suudame, aga täiuslikkust ei saavuta me ei aastaks 2001 ega 2010.» Raju meenutas eel-mist Tartu volikogu, kus rahanduskomisjoni esimees, linnavalitsusega opositsioonis olev professor Reiljan kõik ettepanekud kukutas sõnadega: see ei ole veel täiuslik.

Peaasi, et saime otsa lahti ja me olime ka rahvusvaheliste kohustustega seotud, mille järgi 1. jaanuariks 1997. a pidi seadus olema vastu võetud, nüüd oleme sellest kinni pidanud, rääkis Raju. Tema sõnul on pakendiaktsiisi seadus esimene nendest maksuseaduste reast, mille analoogid hakkavad nüüd tulema ning mis mujal maailmas moodustavad 10% maksuseadustest. Nende seaduste eesmärk on kehtestada maks selleks, et seda ei makstaks. Firma peab midagi tegema, et mitte maksta.