13 jaanuar 1997

Kalev jätkab pessimistliku eelarvega

Vooglaid tunnistab, et lähtuvalt idaturult tulevatest ohtudest on Kalevi 1997. aasta eelarve koostatud meelega väga pessimistlikuna ja tootmismahu olulist tõusu ei planeerita.

Suurimaks ebaõnnestumiseks eelmisel aastal peab Kalevi nõukogu esimees karamelliliini uude hoonesse ületoomise ja paigaldamise venimist ettevõtte kollektiivpuhkuse ajal. Selle tulemusena kaotas Kalev ühe oma suurema kliendi Venemaal.

Kalev tegi eelmisel aastal 42 miljoni krooni eest investeeringuid, millest 12 miljonit krooni läks Leetu.

Pealtvaataja rollis olev Tõnu Nuude ASist Aredato, kes pärast ebaõnnestunud Kalevi erastamiskatset veel aasta eest Kalevi uusi omanikke ja nende äriplaane materdas, on tänaseks ootamatult positiivselt meelestatud. «Neil on läinud üle ootuste hästi, eriti mis puudutab aktsia hinna tõusu,» tunnistab ta.

Endiselt näeb Nuude aga ohtu selles, et Kalev võib Vene investori kaasamisega hakata liiga palju sõltuma vaid ühest turust ning see muudab ettevõtte riskid väga suureks.

Kuigi Märt Vooglaiu sõnul ei pea paika väide, nagu oleks Kalevi omanikud pärast aastast ettevõtte juhtimist pessimistlikumaks muutunud, on tema ettevaatlikus jutumaneeris ning miimikas märgata teatud ebakindlust Kalevi tuleviku osas. «Venemaal on ohu märk õhus,» tõdeb ta, soovimata sellel teemal pikemalt peatuda.

Ebastabiilse Venemaa turuga on seotud ka Kalevi strateegilise äriplaani koostamine aastani 2002 ning kauaräägitud strateegilise investori kaasamine ettevõttesse. «Investori otsimise teemas hakkab selgust saama,» kinnitab Vooglaid. «Nagu me algusest peale oleme öelnud, ei ole tegu rahalise sissemaksega, vaid investor garanteerib meile turu.»

Endine peadirektor ning juba paar kuud nõukogu esimehe kohuseid täitev Vooglaid teatab kategooriliselt, et viimane aeg idapoolse investori kaasamiseks on tänavu esimese kvartali jooksul.

Venemaa magusaturust rääkides kasutab Vooglaid väljendeid nagu «Kalevi valukoht» ja «ohu noot». Samas ta täpsustab, et tegelikkuses ei saa Kalevi mahtudega tehas Venemaa turust ei üle ega ümber. «Sellist lahendust, et Kalev ei saa Venemaale minna, pole meie jaoks lihtsalt olemas,» raiub ta sihikindlalt. Tänast kaubandussuhet Venemaa partneritega iseloomustab ta kui olukorda, kus kliendid leiavad iseseisvalt võimalusi tollibarjääride läbimiseks ning on raskustest hoolimata võimaldanud Kalevile kogu tootmismahust rohkem kui kolmandiku eksportimist Venemaale.

Investeering Leetu annab kasumit

Tunduvalt positiivsemalt on Vooglaid aga meelestatud Balti ning Ukraina kommituru vallutamise suhtes. Sel suvel ostis Kalev 25% Vilniuse Pergale kommitehase aktsiatest. «Kui esimese poolaasta lõpetas Pergale kasumita, siis tänaseks on ta juba kasumisse viidud,» kelgib Märt Vooglaid.

Hansapanga aktsiaturgude peaanalüütik Katrin Kaarli teab, et Kalevi aktsia hinna tõusu üheks märkimisväärseks põhjustajaks oli sel suvel just Leedu tehasesse investeerimine. «Kindlasti oli see investoritele hea otsus, nüüd oleks aga vaja tagasisidet, milliseid muutusi on Kalev seal läbi viinud,» ütleb ta.

Balti vabakaubanduslepingu jõustumine 1. jaanuaril peaks avama tee Kalevi müügile lõuna pool. Märt Vooglaid kinnitab, et ilmselt hakkavad nii Leedu tehased kui ka Kalev peamiselt Läti turgu ründama.

Samal ajal on eestlased juba mõnda aega tagasihoidlikult pakkunud oma tooteid Leedu magusasõpradele. Kalevi müügidirektori Jaak Uusi sõnul hakatakse jaanuari keskpaigast saatma lõuna poole müügiks keskmiselt 100 tonni magusat kuus. Sellest 60 tonni läheb Leetu ning 40 tonni Lätti.

Peamiseks konkurendiks peavad kalevlased Leedus asuvat Karuna kaubamärki kandvat kommitehast, mis kuulub Philips Morrise tütarfirmale Kraft Jacobs Suchardile.

Sarnaselt paljudele teistele Eesti ettevõtetele on ka Kalev võtnud tõsiselt Ukraina turgu. Müügidirektor Jaak Uus kinnitab, et eriti soodus on Ukrainas olukord sellepärast, et samal ajal kui Eestil on vabakaubandusleping Ukrainaga, on viimane teistele riikidele imporditariife veelgi tõstnud.

Märt Vooglaid ei salga, et Ukrainas on Kalevil käimas ka tõsised läbirääkimised kommitehase ostmiseks. Tõenäoliselt sõlmitakse ostutehing juba sellel aastal, lisab ta.

Omamoodi kannustuseks Eesti kommitöösturitele on Lääne suurkontsernide aktiivne pealetung idas ning teadmine, et Ukraina 28 kommivabrikust on väga paljud iga hetk majanduslikult kokku varisemas.

Vooglaid märgib, et suurfirmad Mars ning Kraft Jacobs on omale Ukrainasse juba tehased ostnud. Pealegi on Marsil Moskva lähedal terve linnak, suurkontsern Nestle aga omab tänaseks juba mitut Venemaa kommitehast. Ja veel: Novgorodis ehitab kommivabrikut Inglise ja Iiri vaieldamatu kommituru liider Cadbury's.

Märt Vooglaiu sõnul on Kalevi juhid asunud koostama ettevõtte viie aasta strateegilist plaani aastani 2002. Planeerimisel on aga tekkinud raskused seetõttu, et mitte keegi ei oska täna ennustada, milliseks kujuneb ligipääs Venemaa turule lähiaastatel.

Teadmatus on Kalevi nõukogu planeeringuid aeglustamas, kuid 1997. aasta lõpuks loodetakse strateegiline plaan siiski valmis saada.

Vooglaiu ütlust mööda soovitakse juba paari aastaga hõlmata 20--30% Baltimaade magusaturust. Plaan on uskumatult suur, kuna täna kontrollib Kalev 30--35% Eesti turust ja tema turuosa Lätis-Leedus on hetkel kaduvväike.

Aastaks 2002 soovib Kalev Vooglaiu sõnul oma tootmisvõimsuselt ning kvaliteedilt olla valmis Euroopa Liitu astumiseks.

Kuidas seda kõike saavutada, ei oska aga Märt Vooglaid veel täna öelda. Ta möönab vaid, et võib-olla tuleb Eesti tehas sulgeda ja rajada tootmine hoopis Venemaale, kuna seal on logistiliselt kõige kasulikum toota.

Teamatus ning gigantsed plaanid ei saa aga igapäevatööd enda alla matta, seetõttu otsitakse igapäevaselt võimalusi suurema rentaablusega tootmiseks. Nii ongi spetsialiseerutud ?okolaadi- ning karamellitootmisele, tagasihoidlikumalt suhtutakse marmelaadikommidesse ning hoopis kinni pannakse nätsutsehh.

Aktsiaturu analüütik Katrin Kaarli prognoosib, et vaatamata sellele, kas uudis ASi Kalev tegevuse kohta on positiivne või negatiivne, reageerib turg sellele ilmselt positiivselt. Seni on Kalevi aktsia alates juulist tõusnud ligi kaks korda, saavutades tänaseks 900 kroonise hinnataseme.

Aktsia hinna tõusu on Kaarli sõnul oodata ka strateegilise investori kaasamisel. «Samas on turg ehk liiga optimistlik idaturu riskidega seotud ettevõtete hindamisel,» nendib ta Kalevit, farmaatsiatehast ning Normat silmas pidades.

Kaarli usub, et seni liigselt ülehinnatud Kalevi kommivabriku aktsia võib turul küll edasi kallineda, kuid peaks seda tegema aeglasemalt kui keskmise hinnatasemega aktsiad. Kaarli arvates on suuremad kogemused Venemaal kauplemisega Normal ja farmaatsiatehasel, Kalevi kogemus on aga sealmail palju tagasihoidlikum.

Hetkel kuum