22 jaanuar 1997

Ametnike aktsiaunistused

«Kui korruptsiooniseadust sõna-sõnalt võtta, peaks riigiametnik olema lastekodust tulnud ilma sugulasteta vaesuse esindaja,» seletab Agu Lellep elavalt avalikkuses kujunenud suhtumist, mida toetab ka vildakas korruptsiooniseadus.

Korruptsiooniseadus on kirjutatud koguni nii andekalt, et riigiametnik, kellel on õigus otsustada riigi vara saatuse üle, ei tohi oma sugulastega ühtegi varalist lepingut sõlmida.

Tegelikult võib pidada korruptiivseks tehinguks ka seda, kui riigiametnik müüb talle kuuluva sõiduauto oma vennale.

Aktsiate ja osatähtede omamist seadus riigiametnikele pahaks ei pane, vaid lubab aktsiate ja osatähtede pealt tulu saada.

Lellep seletab, et tema isiklikult on samuti Ühispanga aktsionär. Kaks aastat Ühendriikides töötanud Lellep otsustas teenitud säästud eelmise aasta keskel investeerida aktsiatesse. «Olen teinud ainult ühe ostu,» kinnitab ta.

Lellep tunnistab, et suurim probleem on järelevalveorganitega (väärtpaberi-, kindlustus- ja pangainspektsioon), kes peavad kontrollima ettevõtteid, kelle osanikud järelevalvet teostavad töötajad ise olla võivad.

Rahandusministeeriumi ekskantsler Enn Pant leiab, et järelevalve töötajaid tuleb motiveerida kõrgema palgaga. Aktsiaturul mängiv järelevalvaja väärtpaberiinspektsioonist on aga Pandi sõnul võrreldav advokaadiga, kes samaaegselt täidab ka kohtuniku rolli.

Pant, kes ka rahandusministeeriumi kantslerina mõned investeeringud rahaturule tegi, peab normaalseks, et riigiametnikul oma väikese palga juures on õigus investeeringuid teha.

Järelevalve töötajad peaksid aga loobuma kas börsil mängimisest või siis järelevalvaja ametist, lisab Pant.

Samas on ka riigiametis lisaks spekulantidele pikaajalisemaidki investoreid.

Näiteks võib tuua riigikogu liikme Ignar Fjuki, kes 23. detsembrist kuni 6. jaanuarini ostis üle 12 000 Ühispanga aktsia. Tõenäoliselt oli siseinfot valdavate isikute ringi mittekuuluval Fjukil pankade võimaliku liitumise kohta siiski mingit informatsiooni.

Väärtpaberiinspektsiooni peadirektor Vahur Lokk kinnitab, et inspektsiooni kaheteistkümnest töötajast on viiel oma väärtpaberiarve.

Viiest kolm on börsil aktsiate kauplemisega suuremal või vähemal määral tegelenud, lisab Lokk.

Lokk seletab samuti, et aktsiaturul mängivad väärtpaberiameti töötajad teavitavad teda kord kuus mitte ainult väärtpaberiportfelli seisust, vaid ka sooritatud tehingutest.

Kõik küsitletud tippametnikud on ise veendunud, et üldjuhul võib riigiametnik isiklikku väärtpaberiportfelli omada.

Samas jääbendiselt õhku rippuma küsimus, kas väärtpaberiportfelli omamine ja aktsiaturgudel mängimine sobib ka järelevalveorgani töötajatele.

Selgusetuks jääb ka, kas Hansapanga aktsionärist pangainspektsiooni töötaja või näiteks Eesti Kindlustuse aktsionärist kindlustusinspektsiooni töötaja on ikka objektiivne.

Hetkel kuum