Küsimustele vastab välisminister Toomas Hendrik Ilves
Minu arusaamad on esitatud kaks nädalat tagasi Rootsi kuninglikus välispoliiitika instituudis peetud kõnes. Rootsis ja Soomes võeti sõnum vastu ülihästi. Ajaleht Neues Züriche Zeitung on seda kõnet pikalt refereerinud.
Kuu aega tagasi rääkisin Euroopa komisjoni välissuhete voliniku Hans van den Broekiga, kes oli positiivselt meelestatud ja kiitis väga Eesti edusamme. Mina kiidan ka Eesti edukust, ent ütlen -- pakend peab olema hea, aga sisu on kokkuvõttes tähtsam.
Veel mitte. Aga jah, mitmel pool on ajakirjanduses öeldud, et Eesti polegi nii vahva. Ootused on kõrgendatud, meilt loodetakse rohkem.
See on isetoitev protsess -- teed rohkem, järelikult pead veel rohkem tegema.
Üldiselt osutatakse tähelepanu sellistele asjadele siis, kui asi on korda läinud. Ettepanekute tegemisest üksi on vähe.
Analoogilisi ettepanekuid on tehtud ka teistes riikides. Kui ma läksin Washingtoni Eesti suursaadikuks, oli USA asepresident Al Gore välja tulnud paksu raamatuga, kuidas reorganiseerida valitsust ja teha see odavamaks. Tähelepanu oli väike.
Eestil on praegu hea vabakaubanduslik imago, aga väga paljud uksed on meie kaupadele kinni.
ELiga liitumisel on uksed valla nii meie põllumajandus- kui tööstustoodangule, kui me täidame kvaliteedinõuded. Tekib turumajanduslik surve kvaliteedi tõstmiseks.
EL on tee meie euroopastumisele. Seal suudame saavutada asju, mis muidu käivad väikesele riigile üle jõu. Võtame või põllumajanduse moderniseerimise ja Lõuna-Eesti probleemid. ELis saavad liikmed toetust nõrkadele majandusharudele ja -piirkondadele.
ELiga ühinemisega kaasneb osaliselt Eesti suveräänsuse vähenemine.
Ei tea, kas see ongi miinus? Need riigid, mille sarnane tahab Eesti olla, on ju selle tee läbinud.
T?ehhi ja Slovakkia olid vabas koosluses 70 aastat, aga keegi ei käi neile peale, et miks nad ei tee kõike koos. Mina küsin teisiti -- kas Eesti peaks loobuma võimalusest saada esimese Balti riigina ELi ja ootama, kuni teised jõuavad meie majandusele järele?
Need küsimused ei ole Eesti välisministeeriumi lahendada. Eestlastel tuleb endile aru anda, et heade suhete nimel nii poliitika kui majanduse vallas nõuab Venemaa kodakondsuse nullvarianti. Selle peale Eesti ei lähe.
Eestis ei ole arvestatavat poliitilist jõudu, kes nõuab suhetes Venemaaga Eesti iseseisvust ohustavaid kompromisse, et saada Venemaalt majanduslikke järeleandmisi.
Kohtusin Primakoviga põgusalt detsembri alguses. Ma ei tea, millal tuleb järgmine kohtumine, kuigi Vene välisminister on lubanud Eestit külastada.
Pöörded ei toimu kohtumistel, vaid nende ettevalmistamise käigus. Kohtumine võib pööret vaid kinnitada.
Pettumus on see, et kui tulime vastu Moskva varasematele tingimustele, nõuti meilt uusi järeleandmisi, sedapuhku humanitaarvallas. Rahvusvahelistele tavadele vastab see, et kui mingites tingimustes lepitakse kokku, siis hiljem neid ei muudeta. Venemaa paraku muutis.
Väga suur osa minu tööst Washingtonis suursaadikuna oli seotud majandusega. Üha rohkem tunnen seda nüüd ka välisministrina.
Nii Rootsis kui Soomes rääkisin sealsetele välisministritele ja ka Soome peaministrile Paavo Lipponenile, et üks asi, mida me võiksime Põhjala piirkonnas kaaluda, on Kagu-Aasia riikide ASEANi mudel või Jaapani uuringu- ja tootearengu omandamist.
Pisut primitiivsemal tasemel on Elcoteq väga hea näide, kuidas Eestis saab toota poolkõrgtehnoloogiat. Eestil on selles osas meeletu potentsiaal. See on üks suund, kuhu arendada Eesti majandust ja koostööd Põhjala firmadega.
Kaks aastat tagasi kirjutasin pika memo selle kohta, milline on minu nägemus välisministeeriumi töö tõhustamisest. Pakkusin seal ka välisministeeriumi tunduvalt tihedamat koostööd ja regulaarseid konsultatsioone äriringkondadega. Välisministrina tahan seda võimalikult palju ise praktiseerida, kuulda, mida ärimehed soovivad.
Välisministeeriumis on väga tugev välismajanduspoliitika osakond. Tänu osakonna tõhusale tööle saime kaks aastat tagasi ainsa riigina ELi assotsieerunud liikme staatuse ilma üleminekuperioodita.
Nii välisministeeriumi kui saatkondade tegevuses on välismajanduspoliitika väga oluline. Mida rohkem Eesti välispoliitiline seisund normaliseerub, seda suuremat rõhku peame panema majandussidemetele, investeeringute sissetoomisele, Eesti kaupade müümisele ja seotusele lääne kapitaliga.
Eesti välispoliitika edu, riiklik iseseisvus ja julgeolek sõltuvad sellest, kui edukad me oleme majanduses ja sisepoliitikas. Julgeoleku ja ELiga liitumise küsimustes on see, et Eesti on majanduslikult Vi?egradi riikidega ühel pulgal, lääneriikidele suur pähkel.
Seotud lood
Ettevõtte või sõpruskonna jaoks sündmuse planeerimine ei pea olema peavalu, kus ürituse eestvedaja end peo toimumise ajaks tühjakspigistatud sidrunina tunneb. Restoran Lee ja Lore Bistroo meeskond, kes avas suvel kaks uut põnevat kohta – restorani UMA ja kokteilibaari Lessner –, korraldab just sinu vajadustele vastava õhtu, sätib paika menüü ja kannab hoolt ka meelelahutusliku poole eest.
Enimloetud
5
Kahjum parandati suuremaks
Hetkel kuum
Kahjum parandati suuremaks
Berkshire Hathaway kontol seisab rekordiline summa
Tagasi Äripäeva esilehele