Eesti ja Soome turundusalane koostöö seisneks Bljumovit?i sõnutsi eelkõige Kagu-Aasias korraldatavatel seminaridel osalemises ning Eesti tutvustamises reisikorraldajatele ja pressile. Esimene seminar on planeeritud märtsiks Austraaliasse.
Bljumovit?i sõnul on Kagu-Aasia näol tegemist väga perspektiivse turismituruga. «Kui Euroopa turu osas toimub ümberjaotumine, siis Kagu-Aasia piirkond on täiesti uus ja kasvav turg,» lausus ta.
Soome turismiarenduskeskuse Eesti esinduse juhataja Mall Oja rääkis, et Soome riik kulutab sel aastal Soome kui turismimaa reklaamimisele Kagu-Aasia üheksas riigis üle 7 miljoni Soome marga. 1993. aastast, mil Soome alustas Kagu-Aasias turundusalast tööd, on Soomet külastanud Kagu-Aasia turistide arv mitmekordistunud.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Oja sõnul on Soome põhitähelepanu pööratud Jaapani ja Hiina turistide Soome meelitamisele. Singapuris töötav Soome riigi turismiarenduse koordinaator koordineerib turismialast tegevust alates Jaapanist ja lõpetades Austraaliaga.
Kagu-Aasiast tulevad turistid on Oja kirjeldusel tavaliselt noored haritud inimesed, kes on teadlikud hindadest. Kõige sagedamini käivad nad 10--14 päeva pikkustel Euroopa-reisidel, sealhulgas külastatakse Peterburi ja Soomet. «Miks ei võiks nad siis ka paariks päevaks Eestisse tulla,» lausus Oja.
Eelmisel suvel oli täheldatav Kagu-Aasiast tulnud turistide huvi kasv Läänemere-huvireiside ning nädalalõpu pealinnareiside vastu, ütles Bljumovit?. Paari viimase aasta jooksul Eestit külastanud jaapanlaste ja austraallaste arv on tema sõnul viiekordistunud.
Kagu-Aasias ollakse huvitatud eelkõige kultuuri-, ajaloo- ja ostuturismist Euroopa riikidesse, rääkis Bljumovit?. Ta tõdes, et tegemist on keskmisest rikkamate inimestega, kes oleksid huvitatud eelkõige eksklusiivkaupade ostmisest.
Suurimaks probleemiks võib Bljumovit?i sõnul kujuneda viisaküsimus. «Jaapanlased ja austraallased saavad Eestisse tulla küll viisata, kuid kasvava turu Taiwani elanikud mitte,» märkis ta.