• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 10.02.97, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ungari jagab pensionikoorma erafondidega

Reformikava kohaselt makstakse alates 1998. a kolmandik kohustuslikest pensionimaksetest erafondidesse. Ülejäänud kaks kolmandikku läheb jätkuvalt riiklikku pensionifondi, kust pensionide väljamaksmine toimub jooksvalt fondi laekuvatest summadest.
Lisaks tahab valitsus parandada sotsiaalkindlustusmaksete laekumist ning tõhustada kontrolli riikliku pensionifondi tegevuse üle.
Ungari rahandusministeeriumi hinnangul võiksid erapensionifondide säästud sajandivahetuseks ulatuda ligikaudu 3 protsendini SKTst, kasvades 2010. a 16--17 protsendini ja 40 protsendini aastaks 2020. See tagaks pärast sajandivahetust aastas 1--1,5protsendilise SKT kasvu.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Pensionisüsteem praegusel kujul on võlgades riigile kasvavaks koormaks. Sotsiaal- ja ravikindlustusfondi defitsiit moodustas ligi poole riigi 1996. a eelarvedefitsiidist, kasvades aasta esimese 10 kuuga 70 mld forindini. See on enam kui 1 protsent SKTst ning neli korda suurem aasta ülempiiriks seatud summast -- 17,8 miljardit forinti.
Valitsus on korduvalt katnud sotsiaal- ja ravikindlustusfondi puudujääki, ehkki maksud, millest fonde finantseeritakse, on maailmas ühed kõrgemad.
Töötajad maksavad pensionifondi 6 protsenti sissetulekutest, tööandjad lisavad sellele 24,5 protsenti. Eraldi 22protsendiline maks läheb ravikindlustusfondi. Kõrged maksud on omakorda koormaks majandusele, mis vajab kiiresti investeeringuid.
Maksudest kõrvalehoidmine ning halvenev demograafiline situatsioon ei võimalda praegust süsteemi jätkata. Paljud väldivad maksu maksmist või maksavad vähem, kuna puudub seos sissemakstud summa ning saadava pensioni vahel.
Sarnaselt teistele Euroopa riikidele on sündivus Ungaris madal ning töövõimelise elanikkonna osakaal väheneb. Praegu tuleb 3 miljoni pensionäri kohta 3,6 miljonit tööalaselt aktiivset elanikku. Keskmine kuupension on 18 000 forinti (107 dollarit).
Mullu otsustas parlament pensioniiga järk-järgult tõsta 62 aastale. Praegu on see naistel 55 ja meestel 60 aastat.
Alternatiivina riiklikule pensionisüsteemile on kiiresti arenenud erapensionifondid, millele aitavad kaasa maksusoodustused. 1996. a keskpaigaks oli Ungaris 265 vabatahtlikel sissemakstel põhinevat fondi, millest 227 olid pensionifondid. Fondi varad kasvasid 1995. a lõpust 70 protsendi võrra, ulatudes 11 329 mld forindini.
Peale riikliku pensionisüsteemi täiendamise näeb valitsus erapensionifondides olulist allikat pikaajaliste investeeringute finantseerimiseks, mis on vajalikud majanduse uuendamiseks ja kasvu kiirendamiseks. FT

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 11 p 12 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele