Ungari jagab pensionikoorma erafondidega

Pensionisüsteem praegusel kujul on võlgades riigile kasvavaks koormaks. Sotsiaal- ja ravikindlustusfondi defitsiit moodustas ligi poole riigi 1996. a eelarvedefitsiidist, kasvades aasta esimese 10 kuuga 70 mld forindini. See on enam kui 1 protsent SKTst ning neli korda suurem aasta ülempiiriks seatud summast -- 17,8 miljardit forinti.

Valitsus on korduvalt katnud sotsiaal- ja ravikindlustusfondi puudujääki, ehkki maksud, millest fonde finantseeritakse, on maailmas ühed kõrgemad.

Töötajad maksavad pensionifondi 6 protsenti sissetulekutest, tööandjad lisavad sellele 24,5 protsenti. Eraldi 22protsendiline maks läheb ravikindlustusfondi. Kõrged maksud on omakorda koormaks majandusele, mis vajab kiiresti investeeringuid.

Maksudest kõrvalehoidmine ning halvenev demograafiline situatsioon ei võimalda praegust süsteemi jätkata. Paljud väldivad maksu maksmist või maksavad vähem, kuna puudub seos sissemakstud summa ning saadava pensioni vahel.

Sarnaselt teistele Euroopa riikidele on sündivus Ungaris madal ning töövõimelise elanikkonna osakaal väheneb. Praegu tuleb 3 miljoni pensionäri kohta 3,6 miljonit tööalaselt aktiivset elanikku. Keskmine kuupension on 18 000 forinti (107 dollarit).

Mullu otsustas parlament pensioniiga järk-järgult tõsta 62 aastale. Praegu on see naistel 55 ja meestel 60 aastat.

Alternatiivina riiklikule pensionisüsteemile on kiiresti arenenud erapensionifondid, millele aitavad kaasa maksusoodustused. 1996. a keskpaigaks oli Ungaris 265 vabatahtlikel sissemakstel põhinevat fondi, millest 227 olid pensionifondid. Fondi varad kasvasid 1995. a lõpust 70 protsendi võrra, ulatudes 11 329 mld forindini.

Peale riikliku pensionisüsteemi täiendamise näeb valitsus erapensionifondides olulist allikat pikaajaliste investeeringute finantseerimiseks, mis on vajalikud majanduse uuendamiseks ja kasvu kiirendamiseks. FT