- OMX Baltic0,06%296,36
- OMX Riga−0,29%916,96
- OMX Tallinn0,09%2 021,13
- OMX Vilnius−0,06%1 224,93
- S&P 500−0,64%6 460,26
- DOW 30−0,2%45 544,88
- Nasdaq −1,15%21 455,55
- FTSE 100−0,32%9 187,34
- Nikkei 225−0,26%42 718,47
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%94,11
- OMX Baltic0,06%296,36
- OMX Riga−0,29%916,96
- OMX Tallinn0,09%2 021,13
- OMX Vilnius−0,06%1 224,93
- S&P 500−0,64%6 460,26
- DOW 30−0,2%45 544,88
- Nasdaq −1,15%21 455,55
- FTSE 100−0,32%9 187,34
- Nikkei 225−0,26%42 718,47
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%94,11
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Klimovi pärandus
1992. aasta novembris loodud EBIFi asutamisdokumentidele kirjutasid alla Liivimaa Börsi direktor Virgilijus Brilis, Eesti börsiühingu direktor Aivo Reiner, Balti Intellektuaalomandi Börsi direktor Ants Kallikorm ja ASi HTM Börs president Jevgeni Klimov.
Et EBIF polnud ise eraldi juriidiline isik, asus vastavalt põhikirjale fondi haldama AS IFM.
Vajaliku algkapitali sai EBIF rahvuskultuuri fondilt, kelle detsembris 1992 antud 214 000 krooni jäi mitmeks kuuks ainsaks arvestatavaks sissemakseks. Uuel aastal lisas rahvuskultuuri fond sellele veel 1,3 miljonit krooni.
Kohe pärast esimese rahasumma saamist alustas AS IFM, mille eesotsas oli läinud aasta detsembris koos paljude saladustega manalateele läinud Jevgeni Klimov, vekslite väljaandmist.
Tänu EBIFi oskusele oma tegevust tutvustada ja kõrgeid intresse lubada hakkas investoreid järjest lisanduma. 1993. aasta lõpuks jõuti seisu, kus ei osatud rahaga midagi peale hakata -- kassas ja pangakontol seisis kasutult 6 miljonit krooni.
EBIFi tegevust tagantjärele analüüsides ongi jõutud järeldusele, et investeerimisvõimaluste kasinus sundiski Klimovit ja tema kompanjone otsima kõverteid. Laenu hakati andma tagatiseta ja segase taustaga firmadele.
Esimeste Eestis loodud fondide kokkuvajumist on püütud põhjendada seaduste puudumisega. Tegelik olukord oli vastupidine. Seadused olid olemas, riik lihtsalt eiras neid.
Ükski EBIFi veksel polnud vormistatud Eestis kuni detsembrini 1993 kehtinud N Liidu veksliseaduse nõuete kohaselt.
Novembris 1993 kehtestatud väärtpaberituru seadus nõudis, et äsja loodud riiklik väärtpaberiamet pidanuks kohe hakkama kontrollima selle seaduse täitmist. Kogu oma tegevuse jooksul polnud aga nõutavat litsentsi ei EBIFil ega ka IFMil.
Väärtpaberiamet väljastas tegevuslitsentsi nii juulis 1994 kui märtsis 1995, kuid riigiametnikel jäi kahe silma vahele EBIFi rahaga opereerijate lihtne trikk: ASi IFM asemel sai litsentsi ootamatult tekkinud AS I.F.M. Seda imelikum on litsentsikomisjoni otsus septembrist 1995, millega tühistati ASi IFM litsents, mida ei märgatud isegi poolteist kuud väldanud revideerimise ajal. Sama trikki kasutasid EBIFi haldajad ka pangas, kus raha hoiti.
AS I.F.M. astus mängu jaanuaris 1994, mil ASi IFM aktsionäride üldkoosolek võttis vastu otsuse lõpetada IFMi nimel investeerimislepingute sõlmimine ja väärtpaberite ostmine ning anda EBIFi haldamine üle Investeerimisfondide Majandamise ASile (põhikirjaline lühend AS I.F.M.). Investoreid sellest muutusest ei informeeritud ja viidi eksiteele sellega, et kasutati endiselt IFMi pitsatit ja rekvisiite.
Hetkel kuum
EBIFi investorite taotlusel algatati 1995. aastal kriminaalasi Klimovi vastu. 1996. aastal lisandus neile ASi I.D.E.A. taotlusel veel mitmeid kriminaalasju, mille majanduspolitsei algatas, pöördudes ühtaegu rahandusministeeriumi poole palvega viia läbi kompleksrevisjon. Paraku ühegi aruandeni ei jõutud.
Sellest tingituna oli AS I.D.E.A. sunnitud EBIFi investorite rahaga alustama uut revisjoni. On algatatud kriminaalasjad ASidega IFM ja I.F.M. seotud isikute suhtes. Kohtusse on jõudnud terve rida hagi- ja pankrotiavaldusi EBIFi investorite raha tagasivõitmiseks.
Nii IFM kui I.F.M. kasutas laenude väljastamisel põhiliselt HTM Börsi abi. EBIFi kokkuvarisemise järel läkski osa HTM Börsi nõudeõigustest seetõttu EBIFile üle.
Kogu kaotsiläinud raha kättesaamiseks esitas AS I.D.E.A. eelmise aasta märtsis Tallinna linnakohtusse pankrotiavalduse HTM Börsi ASi vastu. Avalduses on võlasummaks märgitud 6,7 miljonit krooni.
Pankrotimenetlus ei ole seni edenenud. Põhjuseks ajutise pankrotihalduri Gennadi Mihelsoni arvamus, et HTM Börs on õitsval järjel. Halduri sõnul koosneb HTM Börsi vara 4,6 miljonist kroonist väljaantud laenudest, millele lisandub 51 miljonit krooni saamata intresse.
Hetkel kuum
Miljoniäri Lasnamäe paneelmaja korteris
Podcastid
Enimloetud
3
Miljoniäri Lasnamäe paneelmaja korteris
4
Tuleb välismaa poole vaadata
Viimased uudised
Väliste tegevjuhtide kaasamine pereettevõttesse – miks ja millal?
Tagasi Äripäeva esilehele