17 veebruar 1997

Kärdla soojus läheb kalliks

Maailmapangalt kümneks aastaks võetud 5,7 miljoni kroonine laen tähendab, et Kärdla elanikud peavad koos intressidega tagasi maksma üheksa miljonit krooni. Ekspertarvamuse kohaselt sooja hind Kärdlas pärast katlamaja rekonstrueerimist tõuseb, mitte ei lange.

Ahti Rooli sõnul on linnalt sooja saanud 250 korterist viiendik elektriküttele üle läinud. «Kahtlus on, et kui katlamaja valmis saab, pole meil enam kedagi kütta,» kurdab ta.

Lepingu Soome firmaga PJ-Automation Oy, kes katlamaja ümber ehitab, kirjutame alla nädala jooksul, ütles Kärdla linnapea eelmisel nädalal. «Volikogu liikmena olin selle projekti vastu, täna täidan linnapeana volikogu käsku,» tunnistab Rool.

Kaks korda õnnestus varem Hiiu maavalitsuse ehitus- ja energeetikanõunikuna töötanud Roolil katlamaja puiduküttele üleviimise projekt linnavolikogus läbi kukutada. «Volikogus läks asi lapsusteni,» räägib Rool. «Üks volikogu liige lubas katlamajale müüa odavalt puidujäätmeid, sest tal on kaheksa hektarit metsa, millest pool on mäda.»

Kärdla volikogu otsustas kohaliku kütuse kasuks poolteist aastat tagasi.

Soome firma PJ-Automation on võtnud tõsiselt sihikule ka Läti soojamajanduse rekonstrueerimise. Eelmisel nädalal avati puiduküttele ümberehitatud katlamaja Siguldas. «Lähipäevad võivad tuua uued lepingud Lätis,» kinnitab perefirma omanik Jussi Peltonen.

Tema väitel käis otsustamine Lätis väga kiiresti. «Esmaspäeval tutvusin katlamajaga, teisipäeval esitasin pakkumuse ja kolmapäeval oli otsus tehtud,» märgib Peltonen.

«Eestis on lepingu sõlmimine veninud bürokraatia tõttu,» tõdeb ta.

Ühelt poolt on see tingitud kohaliku omavalitsuse, teiselt poolt riigi bürokraatiast, selgitab majandusministeeriumi energeetika investeeringute osakonna juhataja Märt Ots.

Tänaseks on Kärdla linnavalitsus sõlminud rahandusministeeriumiga laenulepingu, millega on katlamaja uuendamise projekt kaetud.

Majandusministeerium oli projektis Otsa sõnul nõustaja rollis. «Meie ei saa otsustamisse sekkuda, kui nad just suurt lollust ei tee,» märgib Ots.

Selle projekti kohta võib öelda, et Kärdlale peaks kohalik kütus sobima, lausub majandusministeeriumi ametnik. «Maagaas ei jõua sinna ka tuleval sajandil ja masuudi hinda tõstab transport mandrilt saarele,» põhjendab ta.

Samas juhtis majandusministeerium Otsa väitel tähelepanu puidujäätmete või saepuru niiskusest tingitud ohtudele. «Soojusettevõte on sellest teadlik,» kinnitab Ots.

PJ-Automation annab oma katlale garantii, kui küttematerjalis sisalduv niiskus on alla kolmandiku. Eestis on erikuivatuseta puidujäätmete niiskus kuni kaks korda suurem. Kuiva ja niiske hakkepuidu ning saepuru hinnavahe on kuni kolmekordne.

Puidujäätmete vedu on kallis, lisaks veel puude saagimise ja lõhkumise kulud, väidab Ahti Rool.

Türil ehitati puidujäätmetega köetav katlamaja tasuta, aga sooja hind on kallim kui Paide masuudikatlamajas, toob Rool näite.

Samas tunnistab ta, et käimalükatud katlamaja projekti pole enam võimalik peatada. «Püüan teha kõik, et uuendamisest tulenev kahju oleks võimalikult väike,» lisab Kärdla linnapea.

Eesti sai maailmapangalt soojatootmise kaasajastamiseks laenu 38,4 miljonit USA dollarit. Suur osa laenust läks suuremate elektrijaamade moderniseerimiseks. Kohalikele katlamajadele eraldati koos Kärdla katlamajaga ligi kuus miljonit dollarit ehk üle 64 miljoni krooni. Enim on sellest summast kulutanud ME Viljandi Soojus.

Hetkel kuum