19 veebruar 1997

Maksebilansi mõjul võib majandus jahtuda

Eesti valuutakomiteel baseeruv rahasüsteem töötab suuresti iseregulatsiooni põhimõttel. Seni kuni maksebilanss on plussis ehk raha voolab Eesti Panka, suureneb baasraha. See kergitab hinnataset, vähendades majanduse rahvusvahelist konkurentsivõimet. Sellest tulenev suurem jooksva konto puudujääk aga vähendab reservide ja rahamassi kasvu, mille tulemusena langeb inflatsioon ning taastub majanduse konkurentsivõime ja maksebilansi tasakaal.

Seni on sellist iseregulatsiooni «seganud» Eesti heast rahvusvahelisest mainest tulenev suur kapitali sissevool, mis on kasvanud veel kiiremini kui jooksva konto puudujääk. Tulemusena on Eesti Panga reservid pidevalt kasvanud ja inflatsioon jäänud Lääne-Euroopa tasemest palju kõrgemale. Nüüd on aga põhjust arvata, et valuutakomitee iseregulatsiooni toime on tugevnenud. Jaanuaris vähenesid järsku Eesti Panga välisreservid, tuues kaasa baasraha väga suure, 9protsendise languse. Et see järgneb mullu detsembri 8protsendisele tõusule ning et üks kuu on lühike aeg, ei saa veel kindlalt väita, et uus pikaajaline rahamassi vähenemise trend on alanud.

Kui eelnev aga järgmistel kuudel kinnitust leiab, oleme sattunud senisest väga erinevasse majanduslikku keskkonda koos selle plusside ja miinustega. Peamised muutused on teretulnud.

Aeglasem rahamassi kasv viib senisest madalama inflatsioonini. Stabiilsem hinnatase loob soodsama keskkonna pikaajalisele äritegevusele ja tugevdab krooni kursi püsivust.

Eriti ergutab madalam inflatsioon säästmist, kuna raha säilitab paremini oma väärtust. Kasvavad säästud loovad suurema sisemaise krediidiressursi, ilma milleta pole mõeldav kiire pikaajaline majanduskasv. Võitjateks saavad olema ka eksportijad, sest madalam inflatsioon kontrollib nende kulusid ja tõstab seega nende konkurentsivõimet.

Aeglasem rahamassi kasv aitab ka maha jahutada seni ülekuumenenud majandust. See on pikemas perspektiivis ainult positiivne, aga lühiajaliselt mõnedele kahjulik. Kuna lühiajalised intressimäärad ilmselt tõusevad ja uute krediitide pakkumine esialgselt aeglustub, võivad kannatada alakapitaliseeritud ettevõtted ja firmad, mille äriplaan baseerub olemasolevate laenude refinantseerimisel.

Tõusvad intressimäärad ja langev inflatsioon koos raskendavad keskmise deebitori elu. Kõige rohkem võivad kannatada firmad, mille toodangu hind kujuneb siseturul ilma rahvusvahelise konkurentsi mõjuta. Näiteks, kui taoline firma rajas oma äriplaani 25protsendist inflatsiooni oodates, hakkab ta teenima oodatust väiksemaid tulusid ja seega võib pangaga kokkulepitud maksegraafiku täitmine talle üle jõu käia. Tulemusena võib lühiajaliselt kasvada halbade laenude maht ja suureneda pankrottide arv.

Kohanemaks uue keskkonnaga peavad firmad ja pangad vaatama ümber enda ja põhiklientide kasumiprognoosid. Paljudel juhtudel võib see viidata ajutisele «pidurile vajutamise» ehk kasvutempo aeglustamise vajadusele. Firma tugevam kapitaliseeritus võib aidata tal rahamassi kahanemisest tulenevaid raskusi üle elada.

Eriti tähtsaks muutub aga palkade kasvutempo korrigeerimine ja paindliku tööturu säilitamine. Kui firma toodang suurt enam ei kalline, aga tööliste palgad panevad senise tempoga edasi, on ebarentaablus ja kasvav töötaolek peaaegu sisse programmeeritud.

Hetkel kuum