Ministeerium otsustab tulumaksu vähendamist

Hundi sõnul pole seni päris selge põhimõte, mis kujul valitsus tulumaksu vähendamist 15 protsendi peale mõtles ja mida see endaga kaasa toob. «Sellist mõistet nagu ettevõtte tulumaks meil ei ole. Selle all võib käsitleda ka dividende, erisoodustusi, üldse ettevõtja maksumäära,» lausus Hunt.

«Kui vähendada ettevõtte kasumi pealt arvestatud tulumaksu 15 protsendini ja teised maksubaasi osad, nagu dividendid, erisoodustused jt, jätta 26 protsendi peale, kahaneksid riigi tulud pisut vähem,» arutles Hunt. Andmed erisoodustuste ja dividendimaksu laekumise kohta jõuavad rahandusministeeriumisse lähiajal.

Andres Hunt lausus, et pärast ettevõtluse tulumaksu vähendamist hakkavad 30 000--40 000 üksikisikust ettevõtjat asutama äriühinguid, mille tasutav maksumäär on soodsam kui 26protsendiline üksikisikust ettevõtja maksumäär.

Ka saabuvad täpsed andmed 1996. aasta ettevõtte tulumaksu kohta alles juulis ja rahandusministeerium saab praegu arvutuste aluseks võtta andmeid 1995. aastast.

Võrreldes 1995. aastaga vähenes eelmisel aastal ettevõtte tulumaksu laekumine paari protsendi võrra.

Bico Elukindlustuse ASi tegevdirektori Georg Männiku sõnul saab ettevõtte tulumaksubaasi vähendada nii, et tööandja tasub töötaja eest lisaks 33protsendilisele sotsiaalmaksule veel 10 protsendi ulatuses elukindlustusmakseid.

Elukindlustusmaksed on Männiku sõnul eelkõige pensionikindlustus, kapitalikindlustus, kus raha makstakse tagasi kindla tähtaja saabudes, või hariduskindlustus, kus vanemad koguvad laste õpperaha.

«Tööjõukulud kasvavad kümme protsenti, kuid väheneb tööandja maksustatav tulu,» lausus ta. Männiku arvestuste järgi väheneks riigieelarvesse ettevõtete poolt makstav tulumaks sellega aastas 180 miljoni krooni võrra.

Ka üksikisik võiks maksta 10 protsenti oma tuludest elukindlustuseks, jätkas Männik. Üksikisiku netopalga osa väheneb sellega 7,4 protsenti ja tulumaks riigieelarvesse väheneb 10 protsenti ehk eelmise aasta andmete põhjal 420 miljonit krooni, arvutas ta.

Sotsiaalkindlustuse eelarve laekumised kasvavad 616 miljonit krooni, mille võrra riigieelarve tulud vähenevad.

Männiku sõnul võib tema ettepanekut rakendada nii kohustuslikult kui vabatahtlikult. «Mina kipun pooldama vabatahtlikku varianti, sest meie netopalgad ei ole teab kui kõrged. Kohustuslik maksukoormuse tõstmine ei mõju tervendavalt meie raha liikumisele,» rääkis ta.