Saksamaa abistab Eestit Euroopa Liitu jõudmisel

Välisministeeriumi lepingute büroo direktor Riina Pihel ütles, et leping fikseerib Saksamaa tagastamatu abi Eestile ükskõik missugusel kujul. Piheli sõnul sätestab leping koostöö majanduse, tehnika, sotsiaalse arengu ja õiguse vallas. Raamlepingu alusel peaksid Eesti ja Saksamaa sõlmima valitsuste, ministeeriumide või muude asutuste tasandil täiendavaid kokkuleppeid üksikute projektide elluviimiseks.

Sellel aastal läheb Saksamaa abist 17,1 miljonit krooni ettevõtlusele ja tööstusele, 13,2 miljonit keskkonnakaitsele, 7,4 miljonit haridusele ja koolitusele, 6,8 miljonit sotsiaalsektorisse ning 5,5 miljonit krooni põllumajandusele.

Uue koostöölepingu rõhuasetus on pööratud eeskätt valitsuse nõustamisele. «Kuna nüüd on tegemist koostöölepinguga, paraneb kindlasti ka Saksamaa antava tagastamatu välisabi kasutamise kvaliteet,» kinnitas rahandusministeeriumi välislaenude ja -abi osakonna juhataja Agate Dalton. «Meil on nüüd võimalik ise valida, millist abi me vajame ja milleks.»

Riina Piheli sõnul on olemas Saksa õpetajate Eestisse lähetamise ja majandusspetsialistide koolitamise leping. Majandusinimeste koolitamine oleks pidanud olema raamlepingu järgi sõlmitud täpsustav leping, see, et ta ajaliselt on mõni aasta varem toimunud, on juhuse tõttu nii läinud, rääkis Pihel.

Raamlepingu tingimuste kohaselt läheb materjal, mis tarnitakse projektkokkulepete täitmiseks, Eesti siinse projektipoolse osalise omandusse.

Rahandusminister Mart Opmann tõi sõlmitud lepingust esile, et see pole väga konkreetne. «Tegemist on raamlepinguga, mis haarab majanduse, infotehnoloogia arengu ja avaliku halduse juhtimist ning annab võimalused korraldada spetsialistide ja majandusjuhtide koolitust küllalt kõrgel tasemel,» selgitas Opmann.

«Vaatleme Eestit kui tulevast partnerit Euroopa Liidus ja seetõttu tahame kaasa aidata, et Eesti ühinemine Euroopa Liiduga toimuks võimalikult kiiresti,» kommenteeris Bernd Mützelburg Saksamaa huvi.

«Eesti pool võtab kohustuse materiaalselt kaasa aidata Eestis antud lepingu raames toimuvate ürituste või koolituse korraldusele,» lausus Mart Opmann. «Oleme kohustatud ka Saksa esindajatele tagama, et nad poleks Eestis halvemas olukorras kui teised lääne konsultandid,» lisas ta.

Riikidevahelise nõustamise ja koostöö raamleping kehtib viis aastat alates jõustumise päevast ning pikeneb automaatselt, kui kumbki osapool ei soovi seda lõpetada.

Riina Piheli kinnitusel ei ole Eestil tarvis lepingut parlamenti ratifitseerimiseks saata.