«Kui algul ei soovinud mõned linnaosade valitsused lisatööd tegema hakata, siis nüüdseks on aru saadud, et ostueesõigusega erastamise kiirendamiseks on see väga vajalik,» rääkis Viies.
Viiese sõnul pidid linna-elanikud vana korra kohaselt esitama avalduse Tallinna linnaplaneerimisametile, kes tegeles ostueesõigusega erastamise küsimustega.
Viiese sõnul saavad linnaelanikud seoses uuenduste sisseviimisega oma maa erastatud ligikaudu kolme kuuga. Varem kulus selleks pool aastat kuni aasta, lisas Viies.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Pirita linnaosa vanema Monika Salu sõnul on tema uuenduste sisseviimise poolt.
«Algselt plaanisime avalduste vastuvõtmise ja ostueesõigusega erastamise probleemidega tegelemise anda oma töötajale. Kui loodi omandireformiamet, otsustasime vastu võtta nende töötaja,» ütles Salu.
Viiese sõnul saavad linnaosades töötavad inimesed palka omandireformiametist. Ruumide ja telefoni saamise küsimused tuleb lahendada linnaosavalitsusel.
«Kõige raskem on asja tehniline külg. Inimesed tuleb välja õpetada, lisaks tuleb paika panna arvutisüsteemid. Kui me sellega kuu aja jooksul hakkama ei saa, on see omandireformiameti süü,» nentis Viies.
Salu sõnul tekitab probleeme see, et linnaosavalitsused ei saa otseselt vastutada omandireformiameti töötaja korrektsuse eest. «Ta asub küll meie ruumides, kuid pole meie töötaja. Inimene peab teadma, kelle poole ta võib tulevikus pöörduda, kui töös esineb vigu. Selle peab omandireformiamet selgeks tegema,» rääkis Salu.