Ariko Reservi uuringust ilmneb, et erafirma tegevjuhile pakutava brutopalga ülemmäär on tõusnud 32 000 kroonilt jaanuaris 40 000 kroonile veebruaris.
Ariko Reservi tegevdirektor Igor Päss lisas, et ka finantsjuhile pakutav palk suurenes 24 000 kroonilt jaanuaris 28 000 kroonile eelmisel kuul. Keskmine tegevjuhi palgapakkumus oli veebruaris 18 000--25 000 krooni, finantsjuhi puhul 16 000 krooni.
ASi Fontes Konsultatsioonid tegevdirektor Heiti Pakk märkis, et eelmisest aastast on teada ka üle 50 000 krooni suurused palgapakkumused tippjuhtidele, kuid nii suuri pakkumusi ei tehta tavaliselt personaliotsingufirma kaudu.
«Olen kuulnud, et üks suur Eesti eraettevõte maksab oma tippjuhile 90 000 krooni kuus,» rääkis Rootsi ekspordinõukogu tegevdirektor Toomas Käbin. Tema andmetel on tegemist ühe masinaehitustoodangut eksportiva Eesti ettevõttega.
Heiti Pakk lausus, et ühis- ja välisfirmade tehtavad palgapakkumused Eestis on 20--30 protsenti suuremad kui analoogse tasemega Eesti erafirmadel. Samas jääb ka neis ettevõtetes tippjuhi palgatase oluliselt alla arenenud lääneriikide omale, kinnitas Pakk. «Siin saab samal tasemel juhi kaks korda odavamalt kätte,» lisas ta.
Toomas Käbin sõnas, et tema soovitab Rootsi firmadel pakkuda Eesti firma tegevjuhile vähemalt 15 000 krooni kuupalka. «Oleme neile öelnud, et alla 15 000 krooni ei saa te mitte kedagi,» lausus Käbin.
Koff-õlut tootva Soome kontserni tütarfirma Sinebrychoff Eesti ASi peadirektor Randar Tamm sõnas, et Eesti keskmist tippjuhi palka arvestades on tema palk suurem. Ta ei soovinud siiski välja öelda oma täpset palganumbrit ja sellega seotud lisasoodustusi.
«Inimesi, kellel on kogemusi ja oskusi, Eestis väga palju ei ole,» põhjendas Tamm tippjuhtidele pakutava palga suurenemist.
Toomas Käbin rääkis, et Rootsi kapitali abil loodud Eesti ettevõtetes aasta tagasi korraldatud palgauuring näitas, et tippjuhtide palgast on raske ülevaadet saada ja ilmselt oli avaldatud tegevjuhtide palka paberil vähendatud.
Rootsi ekspordinõukogu uuringu andmetel oli aasta tagasi Rootsi kapitalil rajatud ettevõtete juhtide keskmine palk Tallinnas 16 772 krooni ja mujal Eestis 10 000 krooni. Müügimeeste, tööliste ja kontoripersonali puhul klappisid palganumbrid Käbini sõnul tegelikkusega rohkem.
Eesti-Hollandi ühisettevõtte ASi Pakterminal juhatuse esimees Aadu Luukas sõnas, et nende firma juhatuse esimehe, peadirektori ja finantsdirektori palk ei ole alla 30 000 krooni kuus.
Teiste tegevjuhtide ning direktorite palk jääb 20 000 ja 30 000 krooni vahemikku, kinnitas ta.
Kuupalga juurde kuulub ametiauto, mobiiltelefon, elukindlustus ja muud hüved, loetles Luukas. Enda palga suurust ei soovinud Luukas nimetada, kuid ta sõnas, et 40 000 krooni suurust kuupalka pakuks ta vaid eriti kõrgete teadmistega spetsialistile.
Rootsi-Eesti ühisettevõtte ASi Estline finantsdirektor Andres Laar ütles, et nende firmas on tippjuhi, finantsjuhi ja müügijuhi palk üle 20 000 krooni. Tavaliselt püütakse palka igal aastal tõsta, kuid laevandusfirma eripära tõttu on järgmist palgatõusu oodata alles aasta teisel poolel, lisas ta. Laari sõnul peale ametiauto temal muid soodustusi pole, kuigi firma maksab vahetevahel ka preemiat.
Ehitusfirma Wiklar juhi ameti oma erafirma juhtimise kasuks maha pannud Priit Vilba lausus, et nii Wiklaris kui praeguses firmas on tema kuupalk 25 000 krooni. Ta ütles, et pole kuulnud ehitusfirmade puhul sellisest nähtusest nagu tippjuhtide ülelöömine kõrgemate palkadega.
Seotud lood
Kõik teadsid Helenet (42) kui sooja ja elava iseloomuga edukat naist. Tööl olles oli ta asjalik ning kodus tegeles laste ja majapidamisega. Õhtuti premeeris ta end tihti pokaali veiniga, et igapäevaseid muresid vaigistada ja stressi leevendada. Viimasel ajal vaevles ta aga unetuse käes ja ka lähedaste sõnul hakkas ta oma sära kaotama. Enese teadmata viis pidev veinitamine naise sügavamale alkoholi lõksu ja õhtusest lõõgastusrituaalist sai hoopis uneprobleemide põhjustaja. Helene jagab oma lugu, kuidas ta sõltuvusest vabanes ja enda elus uue lehekülje keeras.