Energiaring Euroopas

Uutes projektides on kavas valdavalt kasutada kõrgepinge alalisvoolu ehk nn HVDC-tehnikat, mis töötati välja ABBs ning mille osas firmale kuulub kaks kolmandikku maailmaturust. Eelkõige on ABB spetsialiseerumisalaks jaamad, kus toimub alalisvoolu muundamine vahelduvvooluks ja vastupidi. Iga jaam maksab keskmiselt 720 miljonit Eesti krooni.

Uute energialiinide väljaarendamist on kiirendanud suurenenud vajadus energiaülekanneteks Euroopa Liidu riikide vahel.

Suurim projekt on ehitada 1700 kilomeetri pikkune HVDC-kaabel Saksamaal Frankfurdi ja Venemaal Smolenski vahel. See on üks projekte, mida arutatakse koostööprojekti «Balti ring» raames, mis esitab oma aruande Euroopa komisjonile oktoobris.

Balti ringi eesmärk on ühendada omavahel Rootsi, Soome, Eesti, Läti, Leedu, Venemaa, Valgevene, Poola, Saksamaa, Taani ja Norra energiasüsteemid.

Balti ringi esimeste projektide hulgas on Soomet ja Eestit ühendava merekaabli ehitamine ning ühenduse loomine Leedu ja Poola vahel. Kokku võib sellest projektist tellimusi oodata rohkem kui seitsme miljardi krooni eest.

Norrast on kavas rajada üks kaabel Hollandisse ning kaks Saksamaale. Kaabel Hollandisse peaks valmima aastaks 2001, Saksamaale vastavalt 2002. ja 2003. a. Iga ühendus peaks maksma ligikaudu 5,4 mld krooni.

ABB on enesele saanud mõlemad Euroopas käivitunud HVDC-projektid, kus hanked on juba selgunud. Need on Rootsit ja Poolat ühendav kaabel ning kaabel Kreeka ja Itaalia vahel. Suund ehitada HVDC-ühendusi on eriti kasulik ABB firmadele Rootsis, Ludvikas, kus on kontserni energiaülekandetehnika keskus. DI