17. märts 1997
Jaga lugu:

Eesti autovedajad peaksid Euroopas paremal kohal olema

Vastab ASi Skaneksped tegevdirektor Üllar Lainela

Me korraldame kaubatellija jaoks vedusi enamjaolt autotranspordiga. Tellija jaoks oleme me võrreldavad ekspedeerijaga. Tegelikult me aga ekspedeerijad ei ole, me oleme tellijale transpordi konsultatsioonifirma.

Kuid loomulikult on meie lähemad naabrid ikkagi ekspedeerijad.

Kui klient tuleb ja ütleb, et mingist linnast võetaks tema kaup peale, siis edasi võtame me ühendust oma autovedajatest koostööpartneritega ning meie leiame firma, kes oleks suuteline kliendi poolt soovitud kauba näiteks Euroopast ära tooma.

Edasi sõlmime me veofirmaga lepingu ning pärast seda suhtleb kauba tellija juba veofirmaga ise otse. Kui peaks tekkima mõningaid probleeme, aitame meie tellijal neid lahendada.

Üheksakümmend protsenti vedudest toimub korrapäraselt. Ülejäänud langeb aga erinevate viperuste alla.

Tulles põhilise rõhuasetuse juurde, siis meie puhul pole tegemist otseselt ekspedeerijatega, vaid hoopiski transpordi korraldajatega. Kuid kuna me teeme tellijate huvides sama tööd, mis ekspediitorid, siis saab meid nimetada keskmiselt suurteks ekspediitoriteks.

Kuid väga suurte hulka me hetkel kahjuks veel ei kuulu.

Mul on küll organisatsiooni peasekretär Ain Kiisleriga palju huvitavat arutada, kuid otseselt me sinna organisatsiooni ei kuulu. Võib-olla leiame me tulevikus, et on siiski vajalik liikmeks astuda.

Me ei ole pidanud seda lihtsalt hädavajalikuks. Lisaks on mingi liiduga ühinemise üks peaeesmärke, et ilma ühinemiseta lihtsalt ei tulda toime. Meil hetktel sellist asja veel tekkinud pole.

Teine argument on see, et ühinemine maksab alati mingi raha, mille eest peaks sama mingi positiivse tagasisideme. Kuid seda ma ka praegu ei näe.

Samas klassikalised ekspedeerijad ei saa muidu, kui nad lihtsalt peavad ühinema.

Kuna me aga klassikalises mõttes ekspedeerijad ei ole, siis võin ma öelda, et praegu pole ei huvi ega ka sundust.

Ma ei arvaks, et selles võiks kahtlust tekkida, sest assotsiatsiooni kaudu käivad mitmed olulised Euroopa direktsioonid.

Jah, arvan küll, sest see on märgatavalt lihtsam. Ma põhjendaksin seda sellega, et ekspediitorite puhul astuvad mängu juba suhteliselt keerulised ning spetsiifilised terminid ning juriidilised põhimõtted.

Ma võin küll eksida, kuid nende hulk on praegu 315 ning neil peaks olema vähemalt 2500 veoautot.

Kuna me ise otseselt tolliga ei suhtle, siis on mul raske mingeid konkreetseid kommentaare anda.

Kuid kui me räägime Eesti riigi ja autotranspordi suhtest, siis on äärmiselt suur probleem veolubade eraldamine Vene Föderatsiooni. Eesti autovedajaid said ju ainult kümnendiku vajalikust lubade hulgast.

Ma arvan, et suhetes Vene Föderatsiooniga on eelkõige valitsuse tasemel väga suur puudujääk. Ma ei ole võib-olla õige inimene, kes võiks põhjendada selles küsimuses Eesti rahvusvaheliste autovedajate assotsiatsiooni kompetentsust, kuid arvan, et nende tegevus ei ole kõnealustes küsimustes just eriti taunitav.

Samas on kohatu, kui Eesti ei ole Venemaaga suuteline autotranspordi vahendusel kaubavedusid tegema, kauba nomenklatuuri osas kaotatakse ikkagi palju.

See kõik aga halvendab Eesti majanduslikku olukorda.

Arvestades seda, et ainult ligi 15 protsenti Eesti autovedajatest saaks kuu aja pärast Venemaale sõita, on olukord lausa katastroofiline.

Ma arvan, et meie poolt korraldatud vedudest läheb vähemalt üle päeva üks vedu idanaabrite poole teele. Üldse moodustavad veod itta ligi 30 protsenti meie vedude kogumahust.

Vene Föderatsiooni vedude teostamiseks on meil mitmeid häid koostööpartnereid ka ainult vene keelt kõnelevate veofirmade hulgas.

Arvan et ükskõik milline vene firma, kui ta aktsep-teerib rahvusvahelisi üldtunnustatud arusaamu, väärib vene üldise äristiili taustal ainult lugupida- mist.

Ma arvan, et peamine põhjus on see, et meil on Venemaaga ühine piir, mis teeb meid atraktiivsemaks kui teisi.

Venelased muudavad ennast välisvedajatele lihtsalt vähematraktiivsemaks.

Üldiselt võib öelda, et vedajad on muutunud ausamaks ja korrektsemaks. Kuid samas on meil jällegi mitmed autovedajad, kellega me oleme lepingud nende ebaprofessionaalsuse tõttu praegu «külmutanud».

Üldiselt võib öelda, et Eesti vedajate tase ning kvalifikatsioon on niivõrd hea, et nad võiksid Euroopas olla märksa paremal positsioonil.

Eesti firmadel, kuna neil puudub suure riigi või rahvuse seljatagune, tasuks alati hästi teada oma tegevusalaga seotud rahvusvahelist õigust ja seadusandlust.

Jaga lugu:
Hetkel kuum