• OMX Baltic0,02%273,83
  • OMX Riga−0,15%872,53
  • OMX Tallinn0,89%1 735,06
  • OMX Vilnius−0,02%1 054
  • S&P 5000,41%5 728,8
  • DOW 300,69%42 052,19
  • Nasdaq 0,8%18 239,92
  • FTSE 1000,83%8 177,15
  • Nikkei 225−2,63%38 053,67
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%106,5
  • OMX Baltic0,02%273,83
  • OMX Riga−0,15%872,53
  • OMX Tallinn0,89%1 735,06
  • OMX Vilnius−0,02%1 054
  • S&P 5000,41%5 728,8
  • DOW 300,69%42 052,19
  • Nasdaq 0,8%18 239,92
  • FTSE 1000,83%8 177,15
  • Nikkei 225−2,63%38 053,67
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%106,5
  • 21.03.97, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kas projektid teostuvad?

Mingisugused tunnelid ja tselluloosivabrikud on minu meelest reeglina küllalt ohtlikud mõtted. On väga tähtis, et me hajutaks oma riski. Väikese riigina ei saa võtta ette selliseid riske, mida suur riik jõuab ebaõnnestumise korral seedida. Üks selline ebaõnnestumine oleks meie majandusele väga ränk.
Tselluloosivabriku puhul räägitakse, et investeering oleks 500 miljonit kuni miljard dollarit. Praegu on otseinvesteeringud Eestisse olnud umbes 200 miljonit aastas. See on väga suur arv. Kui üks projekt moodustab kolme aasta kõigi välisinvesteeringute mahu, on see lihtsalt liiga riskantne.
Loomulikult on neil pro-jektidel Eestis põhja. Seni ei ole nad küll veel realiseerunud, ent nii suurte projektide realiseerumine võtab aega ja nõuab eeltingimusi. Selliste rahade liigutamine ei toimu ülepeakaela.
Probleem on selles, et nii suurt raha Eesti riigis ei ole. Väljastpoolt tulev raha on aga eriti ettevaatlik uude kohta tulemisel.
Miljardiline rahasumma näitab lihtsalt seda, et projekti elluviimiseks on vaja teha märgatavalt rohkem tööd. Kui miljonilise projekti jaoks on vaja x tundi tööd, siis miljardilise jaoks 1000 korda x tundi. Need on teatud määral omavahel korrelatsioonis.
Igal juhul tekitavad nad mingisugust tasakaalutust ja riski. Kas neil on turgu või sisendeid selles piirkonnas. Piirkonna üks miljardiprojekt eeldaks, et läheduses poleks konkureerijaid. Tselluloos on üks näide. Kui Soomes ja lähemal on konkurendid ees,on risk suurem. Tasakaalutust tekitavad need projektid ka selles mõttes, et on ühekordne investeering, sellele rajatakse mingid ressursid, ja tekib mingi ehitusbuum.
Võib juhtuda, et mingi konkreetne projekt tasub ennast ära, aga risk on suur. Sellepärast nad tõenäoliselt ei olegi käima läinud. Suurel riigil suured projektid, väiksel -- mitte tingimata.
Ükskõik millises maail-ma punktis võib teostada ükskõik millist projekti, kui see on läbimõeldud, kui selle koht ja tähendus on igati mõistlik. Kõigil miljardiprojektidel on oma tähendus. Üks on see, et nad tooksid raha sisse, teine tähendus on laiem -- et nad muudaksid riigi ja rahva vastupidavamaks ülejäänute hulgas.
Lisaks ettevõtete läbikaalutletud tegevusele peavad majandusprojektid olema läbi mõeldud ka riigi arengufilosoofiast lähtuvalt. Eestis paraku ei kannata paljudel juhtudel riiklikul tasemel suurelt ette võetud projektide tasuvus mingit kriitikat.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 22.10.24, 13:20
Kuidas tehisintellektiga saavutada selge konkurentsieelis?
Selleks, et olla edukas, ei piisa enam pelgalt heast tootest või teenusest – vaja on midagi enamat. Enamani jõuab siis, kui aeg, raha ja närvid pole viimse piirini pingul ning ei pea “tulekahjude kustutamisega” tegelema. Tõeline konkurentsieelis tuleb oskusest kohanduda ja kasvada koos tehnoloogiaga. BeyondCode AI jagab, kuidas leida võimalus ennast rakendada vaid seal, kus on sellest päriselt kõige rohkem kasu, aga ka kõik muu tehtud saada.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele