26 märts 1997

Palun homme üheksast poole viieni ühe töötaja...

Asendustöötajate laenutamisega tegeleva personaliotsingufirma ASi A1 Business Service büroo juhataja Carmen Teemuski sõnul soovivad ettevõtted kõige enam laenutada kontoriametnikke.

Eelmisel aastal mõneks kuuks asendussekretäri tellinud ASi Fazer Eesti pearaamatupidaja Helgi Tuur sõnas, et firmale on soodne maksta teisele firmale osutatud teenuse eest, selle asemel, et võtta töötaja ajutiselt oma palgalehele ning maksta tema eest sotsiaal- ja tulumaksu.

Fazer Eesti tegevdirektor Ants Albei lisas, et kui asendussekretärile tehtud kulutused kõrvutada põhikohaga töötavale sekretärile tehtud kulutustega, tuli asendustöötaja eest kuus umbes viissada krooni rohkem maksta. Samas jäin asendajaga nii rahule, et oleks talle pakkunud pärast põhisekretäri haiguslehelt naasmist mõnd muud tööd, kui oleks leidunud vaba koht, lisab Albei.

AS ASG on tellinud seitse asendustöötajat, teiste hulgas sekretäri, raamatupidaja, kassapidaja. Üks asendustöötaja on jäänud pärast ajutise lepingu lõppemist tööle.

«Vahel pole sattunud õige inimene, siis oleme palunud ta asendada,» meenutab ASG finantsjuht Heiki Leskinen. Teenuse hinna kohta tõi ta näite, et kui firma maksab asendustöötajale palka näiteks 3000 krooni, siis tuhat krooni lisandub Business Service'i teenustasuna.

Teemusk räägib, et spetsialistide tellimine sõltub hooajast. Aasta alguses, kui on aastaaruannete koostamise aeg, küsitakse raamatupidajaid. Eelmisel suvel telliti paariks kuuks ettekandjaid.

Hooajast sõltumatult soovitakse kassapidajaid, sekretäre, müüjaid. Tegevdirektoritele või teistele juhtivspetsialistidele pole seni asendajaid küsitud.

Teemusk tunnistab samas, et firmade huvi töötaja laenamise vastu pole kuigi suur ja seega erilist kasumit asendustöötajad ei too. Hetkel on firma palgal kümme asendustöötajat, kõrgajal on olnud 25 asendustöötajat.

Eesti ühe suurema personaliotsingufirma Ariko Reserv tegevdirektor Igor Päss kommenteerib, et ehkki ta pole kunagi kuulnud firmast Business Service ja tema osutatavast teenusest, on asendustöötajate ideel jumet.

Päss räägib, et asendustöötajaid saaks rakendada kahel tasandil. Võib pakkuda eriti heade erialaste oskustega spetsialiste, näiteks tipptasemel tõlk-assistente, kelle eest tuleb ka kõrgemat tasu maksta, selgitab ta. Neid vajaksid ärimehed, kes reisivad riigist riiki ja vajavad vahel vaid mõneks tunniks abilist.

«Teise variandi järgi ei pea asendustöötaja olema eriharidusega, vaid suutma teha lihtsamaid toiminguid,» jätkab Päss. Siia kuuluvad tema sõnul näiteks lapsehoidjad ja koduabilised, tegelikult on asendustöötajad ka autojuhid, keda tuleb n-ö rentida koos rendiautoga.

«Ma olen ammu mõelnud, et Ariko Reserv võiks sellist teenust osutama hakata,» oli Päss ideest haaratud. «Aga me tahame teha seda hindele «viis» ja see eeldab korralikku äriplaani.»

Pässi ennustuse kohaselt hakkab see Euroopas juba tuntud teenus Eestis laiemalt levima siiski alles kolme kuni viie aasta pärast.

Hetkel kuum