31 märts 1997

EL ajab hambutut välispoliitikat

Kui ELi välisministrid viimati Apeldoornis kokku said, pidid nad arutama ühenduse laienemist, kuid arutelu käändus hoopis sellele, et ELil tuleks aidata Albaanias kord jalule seada. Kui Taani, Prantsusmaa, Itaalia ja Kreeka olid valmis vastuseks Albaania presidendi üleskutsele saatma sinna rahvusvahelisi väeüksusi, siis Suurbritannia, Saksamaa ja Rootsi juhitav riikiderühm oli selle vastu. Nende väitel pole selge, mida väljast tulnud sõdurid seal üldse teha saaksid. Tulemuseks oli tavapärane kompromiss -- Tiranasse saadeti ELi vahendusmissioon.

Pärast Bosniat on see järjekordne näide sellest, kui jõuetu on ELi ühine välis- ja julgeolekupoliitika, mille loomisele pani aluse 1992. a Maastrichti leping. Seni pole üldse selge, kuidas saaks EL saata vägesid kas Albaaniasse või ükskõik kuhu mujale. Maastrichti lepingu kohaselt peaks seda teoreetiliselt tegema Lääne-Euroopa liit (WEU). Kuid kohe tekivad probleemid.

Esiteks, WEU-l ei ole vägesid ja tema põhiüleanneteks on määratud rahuvalve ja humanitaarabi. Tõsi, ta võib näiteks laenata Saksa-Prantsuse eurokorpuse, mis formaalselt WEU-le allub.

Teiseks saavad senise traditsiooni kohaselt WEUsse kuuluda ainult NATO liikmed, mis tähendab, et ELi täisliikmed rootslased, soomlased, austerlased ja iirlased sinna ei pääse, ning NATO liige Taani on ise sellest vabatahtlikult loobunud.

Osa riike, kelle hulgas on Saksamaa ja Prantsusmaa, on huvitatud sellest, et juuni lõpuks saaks Maastricti leping nii palju muudetud, et see võimaldaks WEU ja ELi integratsiooni. Britid omakorda on lubanud selle blokeerida. Samuti ei soovi nad välis- ja julgeolekupoliitikas enamusotsuste rakendamist, mis tähendaks senise üksmeelsusnõude ehk kohmakuse jätkumist.

Ühise välispoliitika teostamist ja sõnastamist takistab ELil samuti keskse organi puudumine. Sel puhul on kuulsaks saanud kunagise USA riigisekretäri Henry Kissingeri ütlus: Kui ma tahan rääkida Euroopaga, siis kelle poole ma pöördun?

Prantsusmaa soovitab sisse seada analoogselt NATO peasekretäriga Euroopa nõukogu peasekretäri ametikoha, kes nõukogu instruktsioonide kohaselt sõnastaks ühised välispoliitilised seisukohad. © THE ECONOMIST NEWSPAPER LTD, LONDON 1997

Hetkel kuum