31 märts 1997

Kas kaitsetollid päästavad Eestimaa põllumajanduse?

Küsimus on iseenesest huvitav, kuna sisaldab konstateeringut, et ega see viimane püüe ka tohiks enam tehtud lammutustööd parandada ja põllumajanduse lõpp on lähedal. Asjatu kartus: ei kao põllumajandus Eestist niipea. Arvan, et enne slummistuvad linnad, kui kaob rahvas maalt. Küsimus on hoopis muus kui põllumajanduse päästmises kaitsetollidega. Kaitsetollid kuuluvad ühe osana terviklikku süsteemi, mille nimetus on kaubanduslikud kaitsemeetmed. Tollimaksu määrad on kõikides riikides põhjendatud arvutustega. Kas arvutame neid ise või suudame põhjendada neid teiste tehtud arvutustega, on asjaosaliste ministeeriumide otsustada.

Me ei arva, et kaitsetol-lid on ainus meetod põllumajanduse päästmiseks. Kaitsetollide kehtestamine on kõige odavam, kõik muud abinõud on miljarditesse ulatuvad kulutused, mis tasuvad end alles aastakümnete jooksul. Põllumajanduse kaitsetollid tuginevad põllumajandussaaduste turu korraldamise seadusele, mis sätestab, et riik kehtestab kaitsetollid, kui vaja. Ükski jõud ei või ennast Eestis seadusest kõrgemale asetada. Kaitsetollid peavad kehtima niikaua, kui need on olemas teistes riikides.

Tänu meie valimislubaduste täitmisele on lõppenud ametlik propaganda põllumeeste vastu, mis oli Isamaa valitsuse ajal tüüpiline.

Nn «vaba turu» poolda-jad on pidevalt väitnud, et juhul kui seatakse sisse kõlvatut konkurentsi takistavad imporditollid, siis tõusevad meie toiduainete hinnad poes kohe vähemalt 20 protsenti. Tuginedes Läti ja Leedu praktikale ei põhjusta imporditollid ja subsiidiumid tarbijahindade tõusu, pigem vastupidi.

Omatootmise hääbumise järel tõusevad toiduainete hinnad kiiresti ja kontrollimatult väga järsku.

Põllumajandus pole suuteline riigi toeta võistlema ebaterve konkurentsiga maailmaturul, nii kinnitab 150 riigi paarisaja aasta vanune kogemus. Põllumajanduse jaoks liberaalne turumajandus ei kõlba.

Kuni põllumajanduslik tootmine ei too tulu ja pole ette näha, et lähiajal midagi muutub, ei võta inimene laenu, vaid hakkab otsima võimalusi uue töö- ja elukoha leidmiseks. Kaitsetollide rakendamine on üks võimalus mõningalgi määral leevendada põllumajanduse rasket olukorda ja saada ekspertide hinnangul 200 kuni 300 miljonit täiendavat krooni põllumehe toetuseks.

Kahjuks on mitmed meie majandusteadlased, süvenemata probleemi olemusse, lasknud end kaasa tõmmata kaitsetollidevastase eufooria ja emotsioonidega. See teeb probleemi käsitlemise valitsuses ja riigikogus raskeks, sest meie poliitikud viitavad oma sõnavõttudes just neile.

Hetkel kuum