31. märts 1997
Jaga lugu:

Ratsa rikkaks

Äripäev avaldab 100 suurimat eraisikust avalike ettevõtete aktsionäri

Väärtpaberiturul osalejad võib jagada laias laastus kaheks -- aktiivsed ja passiivsed investorid. Kuni aktsiahinnad tõusevad, võidavad kõik.

Börsiettevõtete suuremate eraisikutest aktsionäride edetabeli tipus on üheksa Hansapanga asutajaliiget. Neile kuuluvate aktsiate koguväärtus lähenes märtsi keskel miljardile kroonile. Üheksa mehe vahele mahuvad ainult Ühispanga suuraktsionär itaallane Ernesto Preatoni ja Hansapanga administratsioonidivisioni direktor Tiina Mõis.

«Ostame ja hoiame aktsiaid,» selgitab oma sõpruskonna investeerimispõhimõtteid Hansapanga juhatuse esimees Jüri Mõis.

Kui oled rahul, ei ole mõtet hakata uut investeerimiskohta otsima, lisab ta.

Jüri Mõis leiab, et Hansapanga suuremad eraisikutest omanikud on käitunud risti vastupidi riskide jaotamise teooriale, mille kohaselt ei tohi investeeringuid ühitada oma töökohaga. «Hansapanga juhtkonna liikmed on lihtsalt panga fännid,» lausub ta veendunult.

Sarnane tendents iseloomustab ka teiste pankade juhtivtöötajaid, ainult aktsiate turuväärtus on teine.

Mait Summataveti majas on käinud mitmed pankurid. «Tuleb tunda ettevõtet ja tema juhte, kellest sõltub firma areng,» seletab ta oma investeerimispõhimõtet.

«Mina olen intelligentne investor, ma investeerin, mitte ei mängi aktsiaturul,» kinnitab Summatavet.

Summatavet räägib, et tema päev algab tutvumisest ajalehtedes avaldatud huvitavamate majandusartiklitega. Hoovis on tal töötuba, kus pooleliolevate lampide vahel on üksteise otsa laotud Äripäevad.

«Mida on pikaajalisel investoril tarvis teada, see on kõik lehes olemas,» kinnitab ta. Õige investeerimisotsuse tegemisel piisab tihti ühest neljarealisest nupukesest ajalehes, väidab Summatavet.

Arhitektuuri- ja disainibüroo omanik on lugenud Wall Streeti kuulsast börsimaaklerist Warren Buffetist, kes arvutas, paber ja pliiats käes, firma majandusnäitajad läbi, käis ja tutvus ettevõttega ning tegi alles siis oma investeerimisotsuse. «Lugedes tundsin, et olen täpselt samasugune,» ütleb Summatavet. Ta lisab, et on otsustamisel lähtunud puhtalt matsi mõistusest.

«Kõik, mis tundub raske, on tegelikkuses lihtne, kui sa viitsid selle endale selgeks teha,» lausub Summatavet. Kuna kunstnik on ostnud aktsiaid laenuraha eest, tuleb iga otsus kaks korda läbi mõelda.

«Olen valikuga rahul ja usun, et see võib jääda pikaks ajaks nii,» ütleb Summatavet.

Tänases Eestis on võimalik rikastuda kiiremini ja valutumalt kui kõigi võimaluste maal Ameerikas. Tallinna farmaatsiatehase aktsiatega said miljonäriks need, kes eelmisel aastal 50 000 krooni mängu panid, sõnab Hoiupanga aktsiaturgude osakonna juhataja Charlie Viikberg.

«Finantsvõimendust kasutades piisas isegi poole väiksemast summast,» lisab ta. Viimasel juhul on tegemist tehinguga, kus investor paneb ise mängu poole summast ja pank teise poole. Ostetud aktsiad jäävad tehingu tagatiseks.

«Aktiivsed investorid on pantinud maja, naise ja lapsed takkaotsa ning närivad igal õhtul närviliselt küüsi, mis saab homme,» iseloomustab Viikberg värvikalt teist tüüpi investoreid kui Summatavet.

«Tavaliselt jõuavad nad pärale pärast oluliste sündmuste toimumist, tekitades börsil järellainetuse,» jätkab Viikberg. «Loodan väga, et nad võtavad aru pähe ja hakkavad investeerima fondide kaudu, sest mingil hetkel saab tõus börsil läbi ja kasu saab vaid haritud investor.»

«Need, kes on turul aktiivsed, kasutavad finantskangi efekti,» lausub HF Arenduse ASi maakler Kaur Elviste. See tähendab, et investor mängib mitte ainult oma säästude peal, vaid kasutab repotehinguid, s.t aktsiate tagatisel pangast võetud laenu aktsiate ostmiseks. Sel viisil soetatud aktsiate väärtus ületab mängu pandud raha ka ilma aktsiahinna tõusuta. «Sõna otseses mõttes spekulandid,» iseloomustab Elviste.

Passiivsed investorid kasutavad Elviste sõnul põhiliselt oma raha. Nad eelistavad paigutada säästud aktsiatesse, kuna ükski hoius ei taga sellist intressi, lausub ta.

Charlie Viikberg nimetab passiivset börsil osalejat haritud investoriks. «Nemad pöörduvad ka rohkem portfellihaldurite poole,» kinnitab ta. «Mõistavad, et tegu ei ole leiva ostmisega.»

ASi Pennu nõukogu esimees Alo Koop on suurema osa oma aktsiaportfellist usaldanud maaklerite juhtida. Spetsialistide kasutamine on suurema efektiivsusega, kuigi nad võtavad rasvase tüki vahelt, ütleb Koop.

Koop kinnitab, et ta usaldab maaklerit tulevikku silmas pidades, kuna väärtpaberituru pidev tõus ei kesta lõpmatuseni. «Täna tundub, et börs on kiire rikastumise viis, aga languse või krahhi korral on kaotus väga kibe,» tõdeb ta.

ASi Haapsalu Uksetehas peadirektor ja investeerimisfirma Soomre Investment omanik Ago Soomre ei pea ennast ei aktiivseks ega passiivseks aktsionäriks. «Tuleb teha nii üht kui teist,» vastab ta.

«Kõige alus on börsitrendi jälgimine, tõusu korral pole mõtet rabeleda,» räägib Soomre. «Tänasel turul kannatab rabeleda, siis on kasu suurem.»

«Aeg-ajalt korjan osa raha aktsiatest välja ja paigutan veel kindlamasse kohta, kinnisvarasse,» sõnab Soomre.

Tema hinnangul on praegu börsil aktiivsete mängijate arv väike. «Rohkem ikka hoitakse raha aktsiates ja õhtul Kapitali vaadates loetakse oma vara kokku,» leiab Soomre.

Jaga lugu:
Hetkel kuum